Kurgkitsust piiravad: Ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: Eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge(sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel ( ka kurgumandel) (tonsilla palatina). 2. Hambad(dentes, ordtens): Jäävhambad(dentes permanentes): Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast(dens incivus) -1 silmahammas(dens caninus) -2 eespurihammast(dens permolaris) -3 purihammast(dens molaris) Piimahambad(dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis5: -2 lõikehammast, -1 silmahammas -2 purihammast(eespurihambaid pole). Hamba osad: a) (Hamba)kroon(corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael(cervix dentis) – kitsam osa
Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik. Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks
kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega.Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad kroonid. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. Magu on ühe valendikuga. Pimesool puudub. Sool on 710 m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. 4
antibakteriaalne toime omab suuõõne pesemisfunktsiooni 73. Hammaste arv, liigid Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; (eespurihambad puuduvad) 2 tagapurihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi
Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge (sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel (ka kurgumandel) (tonsilla palatina). Hambad (dentes, odontes) A)Jäävhambad (dentes permanentes) : Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast (dens incisivus) -1 silmahammas (dens caninus) -2 eespurihammast (dens premolaris) -3 purihammast (dens molaris) B) Piimahambad (dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis 5: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 2 purihammast; eespurihambaid pole. Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis)
Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES mälumiseks 7. Keele funktsioonid LINGUA Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 8. Süljenäärmed ja avanemiskohad GLANDULAE SALVIALES Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse.
Jäävhambad, ühel kaarepoolel on neid 8, seega kokku 32 2 lõikehammast, dens incisivus -toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas, dens caninus -haaramiseks(murdmiseks) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 2 eespurihammast, dentes praemolares -tükeldamiseks 3 purihammast, dentes molares -mälumiseks, viimane n.n. tarkusehammas ei pruugi alati lõikuda, või areneb rudimentaalsena e. alaarenenuna. http://images.google.com/imgres?imgurl= http://images.google.com/imgres?imgurl= Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela
Näärmete puhkeseisundiga võrreldes suureneb sekretsiooni stimulatsioonil Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 5.4-6.0, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7.8-ni. II Orgaanilisedained: ·Antibakteriaalse toimega valgud (sialoperoksüdaas, laktoferriin ja lüsosüüm) ja immunoglobuliinid (IgA, IgG, IgM). ·Seedeensüümidest--amülaasi. Hambad: ·2 lõikehammast (üks juur) ·1 silmahammas (üks juur) ·2 eespurihammast (kaks juurt) ·2 purihammast (ülemistel kolm juurt, alumistel kaks juurt) ·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega) 8 kokku x 4= 32 ·Igal hambal (dens) võime eristada järgmisi osi: igemest väljaulatuvat krooni (1), igemega kaetud lühikest kaela (2)ja hambasombu sees asetsevat juurt (3). Hambas leiame hambaõõne, mis on täidetud hambasäsiga (8)(pulpadentis). Viimane sisaldab sidekude, veresooni ja närvilõpmeid ning on seetõttu väga tundlik (hambavalu!).
annaabi.ee 
