Seda süsteemi läbib kujutis. Pupill pupilli läbimõõt muutub pupilliahendaja ja laiendaja lihase mõjul. Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt
on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku:aegamööda, aegapidi, alailma, alatasa, avasilmi, eeskätt • Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär-või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast õhendist (aegamööda, kahevahel, kõigepealt), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees-või järelosa iseseisva sõnana pole tarvitav:alatasa, umbropsu, ummisjalu). • Kui sisu ja vorm nii selget kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. • Kaassõnade üldreegel:Kaassõna (ees-või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku:mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber. • Märkus:ainult sel korral, kui kssõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga
keelehäälikud e lingvaalid Ülesandeks on moodustada häälikuid nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel. Pehme ja kõva suulagi jagunevad mõlemad veel omakorda taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Hambad. Suuõõne põhjas on keel. Keele osad: keelepära, keeleselg. Keeleselg jaguneb 3: keeleselja äärmine eesosa ehk lava, keeletipp ja keele küljed. 17. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)? IPA rahvusvaheline foneetiline tähestik UPA ugri foneetiline alfabeet 18. Mis eristab vokaale konsonantidest?
15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keel (lingua): · Keeletipp (apex linguae) apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) dorsaalid · Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad: · Kurgunibu (uvula) · Pehme suulagi (velum) · Kõva suulagi (palatum durum) · Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. · Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? · IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud). Häälikud märgitakse nurksulgudesse []. · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud
- ninaõõs (cavum nasi) - suuõõs (cavum oris). Suuõõne osa häälikute moodustamisel: - pehmel suulael velaarid - kurgunibul uvulaarid - kõval suulael palataalid - hambasompudel alveolaarid - hammastel dentaalid - huultel labiaalid - keelehäälikud lingvaalid. Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg. Vokaalid häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt välja. Olulisim vokaalide kirjeldamisel on keele ja huulte asend. Vokaalidiagramm.
Põiktelg on paralleelne tugipinna suhtes.Sagitaalne telg kestab eest taga poole. Vertikaalne telg on pealine, kuna sagitalseid ja püiktelge saab teha palju, vertikaalseid vaid üht. Kõikige telgidele vasvaad 3 lamedust: sagitaalne (läheb sagitaaltelje suunas ja paralleelselt põiktelge suhtes, keskmine lameds jagab keha paremaks ja vasakuks osaks), frontaalne ( läheb põiktelje suunas ja on perpendikulaarne sagitaalse telje suhtes, jabag keha eesosaks ja tagaosaks) ja horisontaalne (läheb põiktelje suunas ja on parallelne tugipinna suhtes ja perpendikulaarne vertikaaltugi suhtesm jaguneb keha ülemiseks osaks ja alumiseks osaks). Endodermi ja mesodermi lateraalsed plaadid Endoderm formeerib sõrmiku ja derivaatide sisemise epiteeli. Kõik sisemise organid on moodustanud endodermi ja mesodermi komponentidest. Sidukoed, vedesoonid, organite lihased on mesodermilised. Mesodermi lateraalsed plaadid
sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval, ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel. Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär- või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast ühendist (nt aegamööda, kahevahel, kõigepealt, vastuoksa, ülekäte), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees- või järelosa samas funktsioonis iseseisva sõnana pole tarvitatav: alatasa, avasüli, umbropsu, ummisjalu, õigupoolest, mispoolest, seejuures, kusjuures; ajapikku, hullupööra, tasapisi, üksipäini, sedamaid; uisapäisa). Kui sisu ja vorm nii selgelt kokkukirjutamist ei nõua, siis võib kirjutada nii kokku kui ka lahku. Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui
annaabi.ee 
