Eestlased on läbi sajandite olnud kange rahvas ning vaenlastele vastu hakanud, kuid mitu korda pidi ka kaotaja rolli jääma ning võõra võimu all kannatama. Erand pole ka 13.sajandil toimunud muistne vabadusvõitlus, kus eestlased sõdisid Riia piiskopi, Taani, Rootsi ja Mõõgavendade vastu, kes meid alistada ning ristiusustada püüdsid. Vaenlaste plaan muidugi õnnestus ning eesltaste alistumisel 1227. aastal tõi tulemuseks selle, et Eesti rahvas ristiusustati ning riik läks koos elanikega võõraste võimude vahel jagamisele. Kuid miks me siiski kaotasime? Kuna 1206/1208-1227. aastad mida loetakse muistse vabadusvõistluse ajavahemikuks on piisavalt pikk, et üht väikerahvast läbi kurnata. Mängu tulid katk ning väikesed sõjad, mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste
Rahvusvahelisteks eeldusteks olid iseseisvusdelegatsiooni saatmine Lääne- Euroopasse kust loodeti leida toetust ja tunnustust teistel riikidelt ning sidemeid välisriikide diplomaatidega; Välisabi Vabadussõja ajal- Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud; Landeswehri sõja võit ning sakslaste ja venelaste omavaheline võimuvõitlus. Kokkuvõttes arvan, et Eesti vabariigi sündimise eelduseks olid eelkõige eesltaste visa vastuhakk võõrvõimule ja rahvusliikumine. Suur tähtsus oli haritlaste ja kirjanike töö eestluse ja isamaaliste ideede levitamisel. Samuti emakeelse hariduse andmine talupoegadele. Eestlast nõudmine saada autonoomia oli tähtis veelgi rohkem omariikluse tekkeks, mil loodi rahvusväeosi ning kaitseliit. Väga armas oli inglaste ja Soome vabatahtlike poolne abi sõjategevuses.
Põllumaj suutis toibuda kaosest,külvpind ja saagikus jäid sõjaeelsele tasemele alla,kariloomade arv aga ületas selle. Suureks pettumuseks kujunes sakslaste otsus tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele,vaid jätta need sõjasaagine 3.riigi käsutusse.Elatustase langes,eriti raskes olukorras oldi linnaelanikud,keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade alusel-õitsele puhkes-spekulatioon.Oluline roll oli eesltaste loodud Eesti Rahva Ühis-abi,mille eesmärk oli abistada sõja ajal kannatanuid-ühisabi keskendus toidu,seemneviljade,küttepuude,rõivaste jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati u. 7800 Eesti elanikku.Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse,ennekõike juutide täielikku hävitamist,hukati ilma südistuse ja kohtuotsuseta kõik juudi rahvusest isikud.Samamoodi hävitasid nad ka mustlasi,mustlaskond tapeti peaaegu täielikult.Suurima rühma Eesti pinnal
ehete valmistamiseks. Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme. Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat.
väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuid siiski jäeti alla saksa vägedele, Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks allajäämisega, aga vaatamata sellele tõi see kaasa eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma strateegiale võitsid. 1217. aasta septembris toimus Madisepäeva lahing, kus eesltaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste
Tipneb ristiusu levikuga. Seda kujunevat eesti kultuuriruumi mõjutaski ühelt poolt läänekristlik ekspansioon, mis tähistas ära või määratles ka Euroopa perifeeria ja teiselt poolt formeerub idakristlus (bütsantslik), mille kandjaks kujunes Venemaa. Eesti kultuuriruum jääbki sellesse vahepealsusesse, mistõttu on põhjust rääkida sellele kultuurile iseloomulikust marginaalsusest (vahepealsusest). 1343 Viimane ühine katse eesti hõimude ja eesti maakondade poolt kehtestada siin eesltaste endi võim, kuid see nurjub. Jüriöö ülestõus. Seetttu iseseisev arenguvõimalus lõigatakse eestlastel järgmisteks sajanditeks läbi. Ühtlasi 1343 ja 14 sajand, mis tähistab Euroopas õitsvat keskaega, esimesi ülikoole, vaimselt kõrgkeskaeg, thistab eesti aladel seda, et kogu eesti kultuuriline areng määratakse ära siinsete valitsejate eestvõttel. Kogu järgnev eestaslte ajaloosäng oli sellega määratud. Edaspidises eestaste kultuurilises käitumises hakkab
võitlus ketserlusega. Nende mungakoolides koolitati kohaliku rahva keelt oskavaid munkpreestreid, ja nende hulgas oli Tallinnas 15. sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. Undeutsche ehk mittesakslased. Pikaaegse vallutussõja tõttu suhtuti eestlastesse umbusuga. Pärast eesltaste 1223/24 aasta mässu neid enam linnustesse ei võetud. Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti ja Läti talupojad kui ,,mittesakslased", alam seisus. Tsistertslased Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased (mungarüü värvi järgi ,,hallid vennad"). Nad rajasid 1228 aastal mungakloostri Kärknas
seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Antandi vastu. Eestis tekitasid teated Läti riigipöördest ärevust ja õhutasid viha sakslaste vastu. 1919a. juuni algul Võnnu (Cesis) lähedal kohtunud Eesti ja Saksa eelosade vaen osutus tugevamaks. Esimeses kokkupõrkes saatis edu sakslasi, kes vallutasid Võnnu linna. Landeswehr´i sõja teine etapp Võnnu lahing algas sakslaste pealetungiga. Nhes eesltaste varuüksuste saabumist said sakslased korralduse taanduda ning 23. juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Ööl vastu 3. juulit kirjutati Antandi esindajate nõudel alla vaherahule, mille kohaselt Landeswehr saadeti enamlaste vastu, Saksa väeosad lahkusid Lätist. · Vabadussõja lõpp: Detsembris 1919 algasid ägedad heitlused Narva pärast. Punaarmee läbimurre ebõnnetus ning enamlased lõpetasid pealetungi. Samal ajal kui Narva all peeti
annaabi.ee 
