Majad ise on kompaktsed ning maa küljes kõvasti kinni, nii ei sõltu nad keskkonnast. Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast oma kodudes turvaliselt. 4. Tegelased Teos on kirjaniku seni kõige pikem teos, mille kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma probleemidega. Teos tutvustab kuute linnaelu tegelast Eero- luuletaja, kuid ta ei teadnud ise päris hästi kellele. Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress. Eero oli teoses esimene, keda tutvustati, ta elas Mustamäe südames, kuuendal korrusel, suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku.
vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne, oli koos naisega elanud pisikeses äärelinna toakeses, kuid nüüd otsisid uut korterit, mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna, juurdleb ka luule kui sellise olemuse üle ja kahetseb väljendusvahendite piiratust luules. Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. *August Kask – vana ja kibestunud armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest –
samal ajal tänava läbilaskevõimet/ linn avaneb alles temast autoga läbi kihutades/ Väljas polnud midagi teha üksainus supermarket, inimesi ja makarone täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid raske oli aega veeta/ 4) Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest. August Kaske ei lohutanud väline heaolu palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod
tänava läbilaskevõimet/ linn avaneb alles temast autoga läbi kihutades/ Väljas polnud midagi teha – üksainus supermarket, inimesi ja makarone täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid – raske oli aega veeta/ Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest. August Kaske ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps
oli end leidnud Lätist oli olnud suures joobes. Samal ajal toimus Hiinas maavärin. Eesti televisioon korraldas konkursi uute eesti kirjanike otsimiseks. Linna lähedale rajati grupp kunstilisi objekte. Ka Eero käis selle avamisel. Nägi purskkaevu, jõi sealt vett. Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid mitu akent oli vastasmajas, mitu
makarone täis, ei pargipinke ega baare, ei muuseume ega kinosid – raske oli aega veeta“ (abimaterjal.blogspot.com, 2012). Seda, kuidas tegelased Mustamäe olustikku sulandusid, on käsitletud 2012. aasta „Sügisballi“ põhjalikus kokkuvõttes ning seal seisneb see järgnevalt: „Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Geete Kaasik Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest.
oli end leidnud Lätist oli olnud suures joobes. Samal ajal toimus Hiinas maavärin. Eesti televisioon korraldas konkursi uute eesti kirjanike otsimiseks. Linna lähedale rajati grupp kunstilisi objekte. Ka Eero käis selle avamisel. Nägi purskkaevu, jõi sealt vett. Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid mitu akent oli vastasmajas, mitu
ÄIKE - Varem elas Eero oma naisega äärelinnas, naine tahtis oma korterit seega hakkas Eero tegelema korteriotsimisega, jälgis oma kortermaja valmimist hoolega, kolisid sisse, naine sisustas korterit, uues korteris palju puitkappe - Eero korraldas soolaleivapeo, u 20 külalist, joodi viina, tantsiti, 12 aeg hakati lahkuma, naine läks sõpru saatma, kella 3 ajal lahkusid viimased, naine polnud ikka koju tagasi jõudnud, jõudis alles hommikul kurvana, tunnistades Eerole et ei armasta teda enam vaid tema sõpra, kellega ta ka magas, Eero lõi naist, mida naine ka ise õigustas, oksendas, ulgus, hiljem maha rahunedes ütles naisele et ta enam koju ei tuleks, Eero tundis end nüüd isegi vabana ja leidis, et võib teha kõike mida tahab, sest talle antakse see andeks kuna tal on raske periood, ei kasutanud siiski seda ära, oli lihtsalt kodus ja lamas, teadis palju koduga seotud sõnu, - Sellest ajast jäigi Eero Mustamäe korterisse üksi
Maureri abikaasat märkab sveitser Theo, kes üritab talle läheneda. Luuletaja Eero läheb oma sõpradega peole erinevatesse kohtadesse ja üritab alkoholijoobes tagasi jõuda peo algsesse kohta ühe tuttava korterisse, kuid Mustamäe majad on kõik ühesugused, ei suuda Eero õiget kohta tuvastada ja läheb kogemata Laura juurde. Laura ja Peeter ehmuvad, kui Eero kohe diivanile istub ja Laura seriaali vaatama hakkab, rahunevad nad peagi. Laura pakub veel viina Eerole. Varsti Eero aga lahkub. Hommikul tuleb talle meelde, et käis ühe naise juures, aga naise välimus ei tulnud talle meelde. See jäi tema hinge vaevama. Theo käis ühel peol ning sai oma ärikaaslastega kokku. Nad läksid Mustamäe lähedasse metsa jalutama ja viina jooma. Vedurijuht (üks Theo ärikaaslastest) kaotas aga oma kollase jope ära. Järgmisel hommikul läks August Kask jalutama ja leidis metsast uhke välismaise kollase jope. Ta pani selle endale selga ja asus tagasiteele.
annaabi.ee 
