domeen Eestis kasutusel olevad alamdomeenid: .edu.ee - koolid, haridusasutused .gov.ee - riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus) .riik.ee - riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus) .lib.ee raamatukogud .med.ee meditsiiniasutused .com.ee äriettevõtted .pri.ee eraisikud .aip.ee - avatud Internetipunktid, teabetoad .org.ee - seltsingud, mittetulunduslikud organisatsioonid .fie.ee - füüsilisest isikust ettevõtjad Eesti domeeninimesid registreerib Eenet http://www.eenet.ee/EENet/ Domeeninimede lahendamine Nimeserverid moodustavad internetis hajusa, kooskõlaliselt toimiva andmebaasi Lisaks andmete säilitamisele saab sellesse andmebaasi teha päringuid Reeglina ei tegele rakendusprogrammid nimede lahendamisega vahetult ise, vaid kasutavad selleks spetsiaalset operatsioonisüsteemi koosseisu kuuluvat nimelahendajat ehk RESOLVERIT Resolver
t. TCP/IP protokollistikuga püsiühendus jõudis Eestisse 1992. a. aprillis, mil Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ja Tartu Biokeskus käivitasid 64 kbit/s satelliitlingid Stockholmi Kuningliku Tehnikakõrgkkooliga. Mais käivitati kolmas liin Küberneetika Instituudi ja Helsingi vahel. · Esimene Interneti teenust müüv firma oli 1994. a. jaanuaris registreeritud AS EsData. · 1993. a. sügisel moodustati kultuuri- ja haridusministeeriumi haldusalas EENet, mille eesmärgiks teenindada Eesti teadus-, haridus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrke. · 1994. a otsustas Eesti Telefon välja ehitada maakonnakeskusi ühendava TCP/IP võrgu.
kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. allikaid: Eesti talurahva ajalugu, I köide, Tln., 1992. Tartu Ülikooli ajalugu, II osa 1798 – 1919, Tln., 1982. Andresen, L. Eesti rahvakoolid 19.sajandil (kuni 1880.aastate koolireformini). Tln., 1974 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850 -1917. Tln., 1999 Telemaatika ajalugu http://www.eenet.ee/EENet/201.html Eesti kultuurilooline veeb: http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_m aterjalid?table=Events&group=3&page=1
aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige. Tõnu Tuvikene (28. juuni 1952 13. märts 2010) Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1975. aastal astrofüüsikuna. Kuni aastani 1988 oli Tartu Observatooriumi insener ja nooremteadur tähtede füüsika uurimisel. Seejärel töötas arvutite alal (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet programmeerijana). Ta juhatas Tartu Tähetorni astronoomiaringi ning populariseeris astronoomiat ja kosmonautikat. Tal oli oma rubriik Vikerraadio saates Labor. Ta avaldas artikleid ajakirjades Tehnikamaailm, Horisont, Tarkade Klubi jm, tegi kaastööd ka entsüklopeediale. Ta on umbes saja populaarteadusliku artikli autor. Tema auks on nimetatud asteroid 11829 Tuvikene, mille avastas Henri Debehogne Belgia Kuninglikust Observatooriumist
· http://wiki.wifi.ee/index.php/Satelliitside · http://et.wikipedia.org/wiki/GPS · http://www.hot.ee/kaugside/ · http://www.annaabi.com/traadiga-telefoniside-m40398.html · http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/08/?headerID=1922 Kasutatud pildimaterjal. · http://capitalminds.co.za/2011/05/30/the-revolution-of-the-internet-how-it-affects-the- world-and-the-global-economy/http://www.websiteoptimization.com/bw/1112/ · http://www.eenet.ee/EENet/kasutajakysitlus2004.html · http://www.hot.ee/kaugside/ · http://www.newchristianmusic.co.uk/new_christian_music_radio/content.asp?s=44 · http://www.tundruudus.ee/index.php?id=11&action=show_new&new_id=801 · http://pilt.delfi.ee/album/3241/?view=blog&page=31 · http://www.kristiine.com/shops/?cat=teenused&shop=71 · http://earth911.com/recycling/paper/mail/ · http://www.postaltechnologyinternational.com/news.php?NewsID=21778 · http://pilt.delfi
Tõeline Internet protokollistikuga jõudis Eestisse 1992. a aprillis, mil Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut käivitas satelliitlingid Stockholmi Kuningliku Tehnikakõrgkooliga. Mais käivitati kolmas liin Küberneetika Instituudi ja Helsingi vahel. Esimene Interneti teenust müüv firma oli 1994. a jaanuaris registreeritud. 1993. a sügisel moodustati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas EENet, mille eesmärgiks oli teenindada Eesti teadus-, haridus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrke. 1994. a otsustas Eesti Telefon välja ehitada maakonnakeskusi ühendava võrgu. 1995. alguses oli Internetti ühendatud umbes 500 arvutit, nende hulgas kõik ülikoolid, paljud akadeemilised asutused, valitsusasutused ning isegi mõned koolid.5 Praegu on Internetiühenduste arvu peaaegu võimatu lugeda, nende hulk kasvab pidevalt. Euroopas
a. seati sisse modemiside Tallinna Küberneetikainstituudi ja Soome UNIX -i kasutajate arvutite vahel. See võimaldas vahetada E-posti ning lugeda uudistegruppe. Aprillis 1992.a. tuli tõeline Internet oma TCP/IP-protokollistikuga. Seati sisse satelliitside Tallinna KBFI-st ja Tartu Biokeskusest Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooliga. Andmeedastuskiirus 64 Kbit/s. Kuu aega hiljem avati kolmas välisliin KI ja Helsingi vahel. 1993.a. moodustati EV Haridusministeeriumi juurde EENet, mille ülesandeks on arendada haridus- ja teadusasutuste andmesidevõrke. EENet kindlustab Interneti ühenduse ka Eesti Mereakadeemiale. Tänaseks on Eestis Interneti kasutajaid ligi 30% Eesti elanikkonnast. Viimasel ajal räägitakse et see arv on juba 50% elanikkonnast. 7.2. Kuidas töötab Internet? Rääkides arvutivõrgust kasutatakse nn. kihtide mõistet, st. arvutivõrgu funktsioonide jagamisest sõltumatutesse osadesse. Internetis on 4 kihti. Iga kiht täidab eri funktsioone.
saanud õiguste omanikul. DOMEENINIME ÕIGUSKAITSE Üldmõistena tähendab domeen aadressi Internetis. See jaguneb: - Tippdomeen ehk tipptaseme domeen: .ee; .eu; .org; .net; - Teise taseme domeen: tlu.ee, err.ee, eesti.ee; - Kolmanda taseme domeen ehk eelmise taseme alamdomeen: nt wd.tlu.ee, portaal.riik.ee. Õiguslikus mõttes sarnaneb domeeni õiguskaitse kaubamärgi kaitsmisele. .ee tippdomeeni haldab riigiasutus Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, mis teeb reeglid domeeni registreerimise ja andmesidevõrgu kasutamise kohta, vt www.eenet.ee. Kuna domeeninimede väärtus on järjest tõusnud, on muutunud sagedaseks nö domeeninime ärandamised. Selline tegevus on õigusvastane, kui: - rikub kaubamärgiomaniku ainuõigust; - rikub õigust ärinimele; - on kõlvatu konkurents (pahauskne); - sekkub teise isiku majandustegevusse (ebaõigete andmete avaldamine, majandustegevuse seiskamine).
annaabi.ee 
