toimub vastusena erinevatele stiimulitele ja meenutamisele (MH Erdelyi, 2010). See teadmine per se ei anna meile siiski alust hüpnoosi kasutada, kuna peab vältima kõiki selliseid stiimuleid, mis võivad tekitada hüpermnestilisi mälupilte. 2.2. Hüpnoosi praktiline kasutamine tunnistuse saamiseks Soomes on antud valdkonnaga tegeltud pikalt ja põhjalikult. Siiski ollakse taunival seisukohal ja ei soovitata hüpnoosi kasutamist ka eeluurimises. Ainsaks erandiks ehk juhtumid kus uuritav on täiesti erapooletu ning ka siis üksnes meetodina, millega saab parandada keskendumist ja meenutamist. Sellisel juhul on soovitatud järgida täpset protseduuri ja järgnevaid kriteeriume (S. kallio, 2004, lk 153): · hüpnoosi viib läbi erapooletu psühhiaater või psühholoog (uurija), · uurija pole seotud kummagi vaidleva osapoolega,
Valitsus ei pidanud kõnesoleva kinnipidamistähtaja kestust mõistlikkuse piire ületavaks. Ta rõhutas kõigepealt kaebajale ja tema kolmele kaassüüdistatavale süüdistuse esitamise keerukust, mis tulenes 30. detsembri 1986. aasta seadusest ning Poitiers' ja Bordeaux' süüdistuskodade ühisest pädevusest ... Valitsus juhtis tähelepanu ka menetlustoimingute kiirusele, mis tõendas ametiasutuste pidevat kohusetundlikku suhtumist; kaks põhilist viivitust eeluurimises tulenesid Bastia kohtuniku pädevuse üleviimisest ja 30. detsembri 1986. aasta seaduse kohaldamisest ... Valitsus heitis Tomasile ette mitme kassatsioonkaebuse esitamist, eelkõige 27. mail 1986 Bordeaux's tehtud esimese süüdistusotsuse vastu ..., mis olevat kohtuprotsessi algust tunduvalt edasi lükanud. Lõpuks rõhutas valitsus kaebaja esitatud vabastamistaotluste suurt hulka ja leidis, et kaebaja kinnipidamise tähtaja pikkus oli osaliselt ka tema enda süü.
Euroopa riikides tänase päevani täielikult ühtset arusaama prokuratuuri põhiseaduslikust asendist ja tema sõltumatusest. Erinevad prokuratuurisüsteemid on välja kasvanud eri õiguskultuuridest ega ole ühtset mudelit, mis sobiks kõikidesse riikidesse. Nii erineb prokuratuuri roll riikides, kus on kasutusel inkvisit- siooniline kriminaalmenetlus, suuresti nendest, kus on esiplaanil võistlev menetlus. Samuti on suured eri- nevused selles, kas prokuröril on eeluurimises juhtiv roll või mitte. On õigussüsteeme, kus kehtib täielik legaliteediprintsiip, ja on riike, kus prokurör võib jätta süüdistuse esitamata, kui selleks puudub avalik huvi (kehtib oportuniteediprintsiip*8). Mõnes riigis on vandekohus või osalevad professionaalsete kohtunike kõrval ka tavakodanikud (kaasistujad), mis avaldab samuti mõju kriminaalmenetluse reeglitele ja prokura- tuuri ülesannetele. Mõned riigid lubavad erasüüdistust, teistes on süüdistusmonopol prokuratuuril
halvemini kui introvertidel. Siit tuleneb, et ekstraverdi kõrge neurotism võimendab tema kuritegeliku käitumise ohtu. Eysencki teooria põhijäreldustele toetudes peaksid kurjategijad grupina demonstreerima madalamat tsentraalse närvisüsteemi erutuvuse taste (ekstravertsus), kõrgemat autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa aktiivsust (neurotism) ja vaimset ebastabiilsust (psühhotism). 22. Eksimine ja valeütlused. Kriminaalasjade eeluurimises on tegevuse põhiline eesmärk leida ja kasutada usaldusväärset informatsiooni uuritava sündmuse kohta. Eelkõige saadakse informatsiooni tunnistajate ülekuulamise käigus ning sealt saadud informatsioonil on sageli määrav tähtsus kriminaalasja lahendamisel-mittelahendamisel. Kriminaalasja lahendamine sõltub tunnistuste kvaliteedist ning paraku on tunnistajate ütlused ka enamiku juriidiliste vigade põhjustajaks. Ebaõiged tunnistused
Kahtlemata on seal ka selliseid tõsisemaid tegusid, mille puhul on kohe näha, et tegemist on kuriteoga (mingi raskem peksmine jms). Joobes juhtimisega on vaja võidelda. Tapmised ja vägistamised on 100 juhtumiga aastas. 2011 a. 81 tapmist ja 19 mõrva. Vangid Kuidas me kuritegevusele reageerime ja kuidas me kõige rangemat ja karmimat karistust kohaldame. Praegu on vanglates kokku 3400 isikut. Kaks rühma vange, ühed on süüdimõistetud ja teised, kes peetakse kinni eeluurimises juba. See arv on meil vähenenud kuni 2007 a. peale seda on Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 see arv üpriski stabiilne. Enne süüdimõistmist kinnipeetavate isikute arv on langev, see on langenud tugevasti. Meil on alla 300 vangi 100 000 elaniku kohta, võrreldes teiste maadega on meil vange palju teistel on 700 inimest 100 000 elaniku kohta. Venemaal 400 ning USAs 700 inimest 100 000 kohta.
Philip Zimbardo kuulsates katsetes uuriti deindividualiseerimise mõju inimkäitumisele.Püstitati hüpotees,et suurlinnas,kus on suurem anonüümsus ja inimestel väiksem individuaalse vastutuse tunne,rüüstatakse valveta jäänud auto kiiremini kui väikelinnas.Täpselt nii ka juhtus.Tema eksperimendid näitavad,et inimesele on üldiselt omane väiksema identifitseerituse,suurema anonüümsuse korral agressiivsem,vägivaldsem käitumine. 26.küsimus Eksimine ja valeütlused Kriminaalasjade eeluurimises on tegevuse põhiline eesmärk leida ja kasutada usaldusväärset informatsiooni uuritava sündmuse kohta. Üheks oluliseks allikaks, kust sellist infot kogutakse, on isikute teadanded, kellel on uuritava kuriteo kohta mingit olulist informatsiooni. Eelkõige saadakse niisugust informatsiooni tunnistajate ülekuulamise käigus ning sealt saadud informatsioonil on sageli määrav tähtsus kriminaalasja lahendamisel-mittelahendamisel. Näiteks Rand Corporation`i uuringus
annaabi.ee 
