"Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega 40. Dennetti video. 1. Alateadvusest. 2. Meemidest. 41. Baarsi arusaam teadvusest. Baars kujutas 20 aastat tagasi ette, et aju koosneb paljudest oma tööle spetsialiseerunud alammoodulitest (nt moodul liikumisinformatsiooni töötlemiseks vms), mis töötlevad infot eelteadvuslikult. Teadvus seostub aga globaalse tööruumiga, mis on töötlussüsteem, kuhu need alammoodulid informatsiooni saadavad ja kus nende alammoodulite informatsioon ühendatakse ühtseks teadvuslikuks tervikuks. Baarsi jaoks on teadvus midagi, kus informatsioon on integreeritud, kuid globaalse tööruumi teooria rõhutab rohkem seda, et teadvustatud informatsioon on kättesaadav üle aju (vrd eelteadvuslik info, mis püsib ainult vastava alammooduli sees). 42. Une rütmid.
2) Konkreetsed võtted või nipid, mis on kasutatavad ka silmast silma suhtlusest väljaspoolt meediareklaami või «suurt» propagandat. 20 - Kornitiivne ratsionaalne mudel - mudel, mille järgi inimesed nõustuvad, sest mõjustav teade kutsub esile pakkumise suhtes soodsad, nõustuvad mõtted, ja ei nõustu, sest tekivad ebasoodsad mõtted. Automaatne hinnangusüsteem - X on emotsionaalne, impulsiivne, erapoolik, intuitiivne, eelteadvuslikult töösse rakenduv, pikaajalist fülo- ja ontogeneetilist õppimist eeldav. Kognitiivne, reflektiivne, teadvustatud, kiiresti õpitav hinnangusüsteem - Y ratsionaalne ja vähem subjektiivne või erapoolik. Mõjustava kommunikatsiooni analüüsimine: 1) Tõele vastav ja veenev kommunikatsioon - alati sellist ei ole. 2) Tõele vastav ja mitteveenev. 3) Tõele mitte vastav ja veenev. 4) Tõele mitte vastav ja mitteveenev.
harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevused ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiaku komponendid: 39
(2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid. Hoiakud ennustavad teatud kindlat käitumist. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevused ja psühholoogilise ökonoomia. Hoiaku komponendid: Afektiivne - mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas ta hindab seda positiivselt, neutraalselt või negatiivselt
ja praktika muutumisele ... Bioloogiliselt (aju!)... ning pärilikkusaine ja keskkonna kohastumuslike tingimuste muutumisele ja eripärale. Mida kõrgemal arengutasemel on organism (subjekt), seda keerukamaks lähevad tema psüühilised funktsioonid. Psüühikat ja teadvust peetakse ekslikult samaks, aga tegelikkuses on psüühika mõiste avaram, hõlmates teadvuslikku psüühikat. Palju psüühilisi nähtuseid ilmneb eelteadvuslikult või teadvusväliselt. Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid Psüühilisteks protsessideks on vaimne tegevus välismaailma peegeldamise kajastamisel, mis avaldub: 1. tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus) 2. emotsionaalsete protsessidena 3. tahteliste protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele
Silma võrkkestal olevad naaberkohad saadavad oma andmed ajus olevatele naaberkohtadesse ja seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Umbes 80-150 ms võtab aega virgeseisundis inimesel signaali teadvustamine alates ärritaja mõju algusest meeleelundeile. Seni kaua signaali töödeltakse ja moduleeritakse eelteadvuslikult ajukoores. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Ajus olevates piirkondades eksisteerivad spetsiifilised neuronid. Näiteks visuaalset ( sensoorset ) infot töötlevad ainult teatud neuronid, kuid näiteks akustilisi informatsioone töötlevad aga teised aju
annaabi.ee 
