kütusega väljaspool silindrit • Diiselmootoril segatakse kütus õhuga silindris • Bensiinimootoril on süüteküünlad • Diiselmootoril kasutatakse plahvatuse tekitamiseks rõhu suurendamist • Diiselmootor kestab kauem. • Bensiinimootor kestab u 300 000km. • Diiselmootor kasutab vähem kütust. • Diislis peitub jõud. • Bensiinimootor on äkilisem. Diiselmootor külma ilmaga. • Raske käivitada blokikaane ja silindri külmuse tõttu. • Eelsoojendid • Õli pakseneb. • Kütusesoojendaja kütusepaagis. Diiselmootor Bensiini mootor külma ilmaga Külma ilma tõttu tüjaks läinud aku tõttu ei pruugi mootor käivituda. Bensiinimootor • Tänan kuulamast. • Küsimusi?
ja ankrut. Vastupidiselt dünamo töötamisele, mis tekitas elektrivoolu siis, kui dünamo ankrut pöörati, saadakse nüüd elektrivool akupatareist ja pannakse pöörlema käiviti ankur. Iga auto käivitussüsteemi kuuluvad käiviti, aku ja lüliti. Mõnedel autodel lülitatakse käiviti tööle relee vahendusel. See on vajalik lüliti kaitsmiseks tugeva voolu eest, süsteemi võivad kuuluda veel mitmesugused eelsoojendid ja lülitid. Käiviti koosneb alalisvoolumootorist, tõmbereleest ja sidurdusmehhanismist. Temale esitatavad nõuded on: küllaldane pöördemoment, väike elektritakistus, töökindel sidurdusmehhanism ja selle kindel lahutumine, võimalikult väiksed mõõtmed ja mass. Käiviti peab olema tolmutihe, vastupidav ja töökindel. Käiviti osad: lülitushark, tõmbemähis, hoidemähis, kontaktketas, peavooluklemmid, harjad, lamellid, ankur, vabakäigusidur. Ehitusest täpsemalt
1- Põhjavaheline kütusetank (raskekütus); 2 - Põhjavaheline tank (diiselkütus); 3- ventiilikarbid; 4- jämefilter; 5- raskekütuse ümberpumpamispumbad; 6- diiselkütuse ümberpumpamispumbad; 7- diiselkütuse settetank; 8- raskekütuse settetank; 9- eelsoojendi; 10- diiselkütuseseparaator (purifikaator); 11- raskekütuseseparaator; 12- diiselkütuse kulutank; 13- raskekütuse kulutank; 14- segutank; 15- gaasidepüüdja; 16- kütuseetteandepumbad; 17- eelsoojendid; 18- peenfilter; 19- mootori kõrgsurvepumbad; 20- kolmikkraan. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem 2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur Kütusemahutid, nivoomõõteseadmed ja kütusesegistid. - Laevas kütust hoitakse tankides. Kütusemahutid võivad olla kas põhja-, parda- või põiktankid. Põiktanke nimetatakse süvatank. Madalsurve kütusesüsteemis on järgmised mahutid: põhitagavaramahutid, settetankid, kulutankid ja mudatankid
seadmetega kütusega täitmiseks, üldvooluks, tühjendamiseks ja soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine tarvimiseks ning selleks on need varustatud drenaažklappidega. Kütuse kulutankid on varustatud täite- ja äravoolutorude ning armatuuriga, õhutoruga, mõõteklaasiga, armatuuriga sette väljalaskmises. Mootorlaeva raskekütusesüsteemid on varustatud eelsoojendusega. Väiksemad eelsoojendid võivad olla elektrilised. Aurusoojenditena kasutatakse tankides siug- või s-kujulisi soojendustorusid. Soojendada tuleb raskekütust kõigis mahutites ja kütusetorustikes kulutankidest kuni tema silindrisse pihustamiseni. Laevades kus võidakse kasutada vaheldumisi nii kerget kui rasket kütust, peab olema võimalus enne üleminekut ühelt kütuselt teisele kütust segada. Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse
Järgmine etapp on metalli tootmine taandamise teel taandatavast metallist keemiliselt aktiivsemate metallidega Titaani puhul magneesiumi. 5.Sadestamis ja difusioonmeetodi vahe Sadestamismeetodil lisatakse räbusse jahvatatud koksi, lupja, ferrosiliitsiumi. Difusioonlõõmutusel kuumutatakse legeerterasest valandit kuni 1100 kraadini ja seisatakse 6- 30 tunniks- see põhjustab austeniiditera kasvamist. 6. Kaupperite ja furmide roll malmi tootmisel Kauperid on kõrgahju põlemisõhu eelsoojendid. Furm on gaasisisestustoru 7.Mg tootmine Mg toodetakse mineraalidest. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud magneesiumkloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Protsess sarnaneb Al tootmisele. 8. Al tootmisprotsess Peamine alumiiniumi maak on boksiit, mis sisaldab alumiiniumi hüdroksiide. Tootmisprotsess: 1) Al oksiidi saamine 2) AlO3 elektroluus Al saamiseks 3) rafineerimine 9. Keemisolemus terasel
1–torude pesemisseade; 2–tahmapuhur; 4–vesi välja; 4,5 - ökonomaiseri torud; 6–vesi sisse VIII – 10 Põlemisõhu eelsoojendi. Põlemisõhu eelsoojendi on soojusvaheti, mis on ette nähtud katla ventilaatoriga katla koldesse antava põlemisõhu soojendamiseks põlemisgaasidega. Eelsoojenid paigutatakse katla gaasikäiku viimasena peale kõiki lisaküttepindasid Põlemisõhu eelsoojendamine tõstab katla kasutegurit, kuna soodustab põlemisprotsessi. U eelsoojendid valmistatakse peenikestest terastorudest, mille otsad valtsitakse torurahvlitesse. Eristatakse kahte varianti - põlemisgaasid läbivad torusid seestpoolt ja kuumutatav õhk väljastpoolt (Joonis 19.A, a)) ja vastupidi (Joonis 19.A, b)). Põlemisõhu eelsoojendamiseks kasutatakse ka katla topeltkesta vahelist ruumi. 29 IX Katla kütusesüsteem Katla kütusesüsteemi otstarbeks on kütuse ettevalmistamine ja pidev etteandmine pihus- titesse
ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, keem vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi väiksema lendosasisald-ga kütus on antratsiit, suurima liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, lendosasisald-ga aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. peam: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peam
Qat =Qü t-2500(9H t/100+Wt//100)=Qü t- ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse adiabaatset komprimeerimist, 3´-4 vee isobaarilist 25(9H t +Wt ). soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, kuumutamist aurugeneraatoris, 4--4´vee isobaar- 41.Kütuse põlemiseks vajalik õhuhulk. Põlemiseks aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne.
muutus. seal toimub aurustumine vib toimuda, keemine kondenseerumine, hiljem nimetame seda kondensaatoriks, sulamine vib toimuda, tahkumine. nedes protsessides mis toimuvad soojusvahetites, vib osaleda kas kaks vi rohkem keha neid kehasid mis osalevad lal mainitud protsessides nimetatakse SOOJUSKANDJATEKS . Soojuskandjad vivad olla , gaasilised vedelad vi siis tahked. Osa soojuskandjaid annab soojuse ra ja teised vtavad vastu .Kasutusala jrgi on soojusvahetid vi nad vivad olla kigepealt eelsoojendid. vivad kanda nimetust kondensaatorid - vivad olla aurutid vivad olla aurumuundurid, muunduvad hest olekust teise. Vivad kanda nimetust Gradiirid, vivad kanda nimetust Regeneraatorid , Rekuperaatorid vi siis klmutid. TPRINTSIIBI JRGI: jaotatakse pindtpi soojusvahetid ja segamissoojusvahetid, pindtpi soojusvahetites mbritsevad igat soojuskandjat tahkedseinad mis vtavad siis soojusvahetusest osa kas osaliseltvi tielikult , see pinna osa millelt
teisele. Seal toimuvad protsessid aurustumine, keemine:, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks
Terastoru ökonomaiser jagatakse põlemisgaasi voolu suunas 1-1,5 m kõrgusteks pakettideks. Pakettide vahekaugus on tavaliselt 550 600 mm. Terastoru ökonomaiser valmistatakse süsinikterasest torudest välisläbimõõduga 28 38 mm Ökonomaiseri hüdrauliline takistus trummelkatelde puhul ei tohi keskrõhukateldes ületada 8% ja kõrgrõhu kateldes 5% . 17. Õhu e e l s o oj e n did · õhueelsoojendis kuumutatakse kütuse põletamiseks kasutatavat õhku . Õhu eelsoojendid on aurülekuumendid või regeneratiivsed ülekuumendid. Regeneratiivse ehk Junkers tüüpi ülekuumendi täidis on metall või keraamiline, seal toimub pöörlemine. Kõrgete temperatuuride saamiseks tuleb paigutada õhueelsoojendid astmeliselt. Toruõhueelsoojendis (selle astmes) on väärõhu temperatuur võrdne siseneva ja väljuva õhu aritmeetilise keskmise temperatuuriga. Regeneratiivses õhueelsoojendis jaguneb väärõhutegur võrdselt õhueelsoojendi külma ja kuuma osa vahel
kohta vaid kohtab vertikaalsete torudega veetorukatlaid ja termoõlikatlaid. Veetorukatlad-on selline katel, kus vesi tsirkuleerib torude(enamastivertikaalsete) sees, mis ühendavad alumist(või ka alumisi) veekollektorit ülemise veeaurukollektoriga moodustades torude ekraane. Küttekoldes tekkinud kuumad gaasid läbivad torudest ja annavad soojuse torudes tsirkulleerivale veele. Vahetult ennem gaaside väljumist katlast on sageli nn suitsutorusse paigaldatud õhu-ja vee-eelsoojendid, kateldest väljuvad gaasid, mis omavad veel küllaltki kõrget temperatuuri annavad suure osa jääksoojusest katlasse puhutavale õhule ja katlassepumbatavale toiteveele. Sellist toitevee eelsoojendit nim.Ökonomaiseriks. 14.Ankruseade ja funktsioonid - Ankruseadme ülesandeks on tagada laevaasukoha säilimene reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankru tõstmiseks on kas ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks
Mootori tehnilise ekspluatatsiooni - madalatel käikudel lülitada välja ülelaadimisõhu jahutid, õhu termiline ja mehaaniline koormatus, mille tagajärjel halvenevad eeskirjades on firmade poolt reeglina antud osalise tööreziimi eelsoojendamise võimaluse korral sisse lülitada õhu liikuvate osade määrimistingimused, suureneb silindri hülsi ja arendatava efektiivvõimsuse ja pöörete arvu vastav vahekord (Ne/n) eelsoojendid, kolvirõngaste kulumine, kahetaktilistel mootoritel võivad heitgaasid - lülitada sisse elektroturbolaadurid, tungida kolvialustesse ruumidesse ja tekitada seal põlengu. Vaatamata täiendavatele meetmetele , töötamine avariilise
annaabi.ee 
