PowerPoint Nõuded iseseisvale tööle Aastal 2011 1. 15 slaidi 2. Min. 3 fotot 3. Min. 1 graafik ja 1 tabel (ise koostatud) 4. Min. 1 loend, siseneb punktide kaupa 5. Ühel slaidil panna erinev taust 6. Lisada slaidinumbrid 7. Jaluses ettekandja nimi 8. Link mingile veebilehele 9. Link mingile dokumendile 10. 2 sisenevat kujundit millegi rõhutamiseks 11. Peab kasutama ja korrektselt viitama vähemalt kahte eelretsenseeritud teadusartiklit 12. Kõik mujalt hangitud materjalid peavad olema korrektselt viidatud · Lisaks eelolevale tuleb täita kõiki teisi akadeemilisele ettekandele ette nähtud häid tavasid (neid sai teile praktikumis põhjalikult tutvustatud). · Korrektseks viitamiseks saate abi Põllu- ja aiasaaduste tootmise valdkonna bakalaureuse- ja magistritööde koostamise juhendist mis asub aadressil: http://pk.emu.ee/userfiles/PKI/Oppeinfo/PAloputoojuhend2010.pdf
voeti-eelnou-euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-nouete- leevendamiseks/ Link 10 Pool-akadeemiline (juhatuse otsus), normatiivmaterjal, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Riigikogus- menetletavate-eeln-ude-normitehnika-eeskiri.pdf Ülesanne 1.3 Ava Riigikogu Toimetistes ilmunud artikkel veebiaadressilt https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-24/pohiseaduse- aluspohimotted/ a) tee kõigepealt kindlaks, kas tegemist on eelretsenseeritud artikliga ja eelretsenseeritava teadusajakirjaga; "Eelretsenseeritud teadusartiklit on enne avaldamist (paberkandjal või elektrooniliselt) lugenud ja kirjaliku arvamuse andnud vähemalt üks vastavat valdkonda hästi tundev retsensent (anonüümne või autorile teadaolev), kes võib olla ajakirja/kogumiku toimetuse liige või väljastpoolt." Jah, rito.riigikogu.ee lehel, rubriik ajakirjast, on kirjas järgnev: "Uuringute
Praktikum nr. 2 Ülesanne 1 1. a) Lisa 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest see on eelretsenseeritud ja avaldatud `'East-West Studies Journal'' poolt, mille väljaandjaks on Tallinna Ülikool. c) Tegemist on teadusartikliga. 2. a) Lisa 2 on pool-akadeemiline allikas. b) See on pool-akadeemiline allikas, sest ta on uurimisraport, mis on koostatud oma eriala eksperdi poolt. Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas.
Võimaluse korral on lisatud lingid Internetis vabalt kättesaadavatele allikatele (u. 78% kogu bibliograafia viidetest) Väga kiire kasv OA kirjastamine ajavahemikul on 1993-2009. Viimase Aastal, hinnanguliselt, avaldati 191 000 artikleid4769 ajakirjades. Aastast 2000 keskmine aastane kasvumäär oli 18% arvu ajakirjad, 30% aga artiklite arv. Võrdluseks võib tuua, et teatatud 3,5% aastas mahu kasv ajakirja kirjastamise üldiselt. Aastal 2009 moodustatud artiklid OA ajakirjades, kõik eelretsenseeritud ajakirja artiklid, jõudsin 7,7%-ni. Üldiselt näitavad tulemused dokumenteerima kiiret kasvu OA ajakirja kirjastamise viimase viieteistkümne aasta jooksul. (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961)
pöördepunkti filosoofia ajaloos ning andnud mõistelise kuju millelegi, mida võib filosoofias uudseks pidada. Nt keskajal nimetati Aristotelest lihtsalt "Filosoofiks", kuna tema mõtted olid tolle aja filosoofias kõige aluseks. Tänapäeva filosoofid Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures,
Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad
5. Määratle oma teoreetiline orientatsioon ja erinevad valdkonnad, millega su uurimustöö seotud on 6. Uurimisstrateegia, -metodoloogia (+eetilised küsimused). (Kirjalik uurimisplaan, kus on kirjeldatud eelnevad punktid ja üldiselt see, mida tegema asud) 7. Andmete kogumine ja jäädvustamine 8. Järelduste tegemine 9. Tulemuste avaldamine 10. Andmete arhiveerimine 8. Mida tähendab artikli eelretsenseerimine ja miks eelistatakse eelretsenseeritud teaduspublikatsioone uurimistöö kirjanduse ülevaate allikatena kõigile teistele allikatele? Teaduslik artikkel läbib oma ala ekspertide poolt kontrolli. Eelistatakse sellepärast, et muid kvaliteedikontrolle polegi. 9. Defineeri kultuur. Kultuur on ühe ühiskonna liikmetele ühine õpitud kommete, tavade, uskumuste, väärtuste ja sobiliku käitumise reeglite ning materiaalsete objektide (asjade) kogu. -materiaalne -mittemateriaalne 10. Mis on sotsialiseerumine ja kuidas see aset leiab
diapers), riidest mähkmed (cloth diapers), ennetamine (prevention), leevendamine (alleviation, relieving), sekkumine (intervention), tõenduspõhine (evidence-based), käsitlus (treatment), pediaatriline (pediatric), tõhusus (efficacy, effectiveness). Kirjanduse valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: · Kirjandusallikas on eesti või inglise keelne · Kirjandusallikas on ilmunud 2007-2017 aastal · Artikkel on eelretsenseeritud ja kättesaadav tasuta täistekstina · Kirjandusallikas vastab uurimistöö eesmärgile ja annab vastuse vähemalt ühele uurimisülesandele. 8 Esmane allikate valik tehti allika pealkirja ning väljaande aasta järgi, seejärel loeti läbi kokkuvõte ning kui see sobis uurimisteemaga, siis loeti allikas täies mahus läbi ning võõrkeelsed allikad tõlgiti eesti keelde
it.sociale.handicap misc.handicap ucb.students.disabled uk.people.disability 6. Elektroonilised jadaväljaanded Dr Dobb's journal http://www.ddj.com/ddj/ E-access Bulletin Informaatikarakenduste käideldavuse alane infoleht. http://www.e-accessibility.com/ JILT Journal of information, law and technology Soliidne, kuid uuenduslik elektrooniline õigusajakiri, mis käsitleb infotehnoloogia alaseid õigusakte ja nende kohaldamist. Ajakiri sisaldab väga erinevat materjali, s.h nii eelretsenseeritud kui ka eelretsenseerimata artikleid, kommentaare, lõpetamata artikleid, raamatuarvustusi ja infotehnoloogiaülevaateid, konverentsiettekandeid ja -kokkuvõtteid ning uudiseid ja infot Ühendkuningriigis ja mujal maailmas toimuvate konverentside kohta. http://elj.warwick.ac.uk/jilt/ 143 7. Veebilehitsejad Puuetega inimestele välja töötatud spetsiaalsed brauserid Braillesurf
annaabi.ee 
