Aga need on niisugused lapsed, kelle vaimne võimekus nendes valdkondades on keskmisest kõrgem. Üks keskmine laps vajab õpetamist nendes valdkondades. Kohati tundub, et lasteaia- ja kooliprogrammid selles punktis on vildakad. Eeldatakse lapselt rohkem, kui bioloogiliselt võiks osata. SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE Häire olemus ja väljendumine Häiritud on lugemise õigsus, ilmekus ning loetu tähenduse mõistmine Raskendatud on lugemise eeloskuste omandamine tingituna tunnetusprotsesside arengu iseärasustest oskus analüüsida sõna häälikulist koostis tähekujude tundmine oskus viia kokku tähed ja häälikud Probleemid väljenduvad sisuliselt kõigis lugemisaspektides. Tehnilise tõlke sooritamine on probleemne, seal tekivad vead, loetakse sõna valesti kokku, lugemine pole ilmekas, loetust ei saada aru. Need on sümptomid, mis sellele häirele on iseloomulikud
Kuidas aju töötab. Ja sellest lähtuvalt millised on inimese vaimsed võimed. Infotöötlusraskuste taga on madalamad vaimsed võimed. Aju töötab kuidagi teisiti, midagi on ajus teistsugust ja selle tõttu vaimne võimekus on madalam. Sellest tulenevalt kujunevad vajalikud eeloskused raskustega. Selleks et õppida lugema, kirjutama, arvutama, on vajalikud eeloskused ja need kujunevad väga raskesti. Hea on, kui probleemi märgatakse just eeloskuste tasandil ja 18 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) hakatakse õigeaegselt neid eeloskusi kujundama. On suur tõenäosus et lapsed saavad koolis paremini hakkama.
- Ei tunne huvi uute asjade õppimise vastu - Infantiilne käitumine oskuste tase jääb allapoole, et eelistavad mänge ja tegevusi mis on iseloomulikud noorematele lastele. Probleemi oskused nõrgemad. - Kõne arengu probleemid ei pruugi väljenduda igapäevases suhtluses, aga töös tekstidega. - Motoorika arengu probleemid ei ole võrreldav eakaaslastega, kohmakamad, sarnased noorematele - Lugemise, kirjutamise või arvutmise eeloskuste omandamatus ei tunne huvi, vajavad rohkem selgitamist, näitlikumistamist RHK 10 järgi võivad lapsed saada segatüüpi spetsiifiliste arenguhäirete (f- 83 diagnoosi) ei tule välja millises valdkonnas on rohkem probleeme. Ühtlane probleemide esinemine. Nooremas koolieas - Probleemid õppimises (lisaks emotsionaalsed probleemid) Keskmises koolieas - Madal õppeedukus, lisaks emotsionaalsed ja käitumisprobleemid. Viimane 16.10
Lapsed hakkavad mängima süzeemänge ja jaotavad omavahel rolle, nende konstrueerimisoskus võimaldab ehitada päris keerukaid objekte. ➧Kujutavad tegevused. Lapsed naudivad nt joonistamist ning kujutavad tuttavaid objekte ja tegevusi. ➧Minapildi kujunemine. Lapsed oskavad ennast kirjeldada toetudes välistele tunnustele (mul on pikad juuksed) ja räägivad enda eelistustest. Vanus 5-7 aastat: ➧Üld- ja peenmotoorika areng. Peenmotoorika lubab nüüd lapsel tegelda ka kirjutamise eeloskuste omandamisega. ➧Eneseteenindus. Esmased eneseteenindusoskused võimaldavad lapsel peaaegu täiesti iseseisvalt tulla toime tualetis, panna end riidesse ja süüa. Oluliseks muutuvad nüüd teisesed eneseteenindusoskused ja lapsed õpivad nt valima riideid vastavalt ilmastikuoludele, tegema lihtsamaid võileibu ja hoidma korras oma asju. ➧Kõne areng. Selles vanuses peaks lapse kõne vastama nii häälduslikust kui grammatilisest küljest
o Sooritamine seda tehakse o Enesekontroll vaata üle tehtu ja mõtle, kas eesmärk on saavutatud, vajavad abi ÜÕR arenguline dünaamika o Eelkoolieas o Ei tunne eriti huvi uute asjade õppimise vastu o Infantiilne käitumine, st käituvad noorematele sarnaselt o Kõne arengu probleemid - ei pruugi väljenduda igapäevases suhtlemises o Motoorika arengu probleemid o Lugemise, kirjutamise või arvutamise eeloskuste omandamatus väga iseloomulik üldiste õpiraskustega lastele, ei tunne huvi, vajavad rohkem selgitamist, näitlikustamist RHK-10 järgi võivad lapsed saada enne kooli segatüüpi spetsiifiliste arenguhäirete diagnoosi (F83). o Nooremas koolieas o Probleemid õppimises (lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid) o Keskmises koolieas o Madal õpiedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid, kuna laps ei ole
Kõikide “siniste” häälikute õppimisele järgneb analoogne üldistuse tegemine juba neljal tasandil (täishäälikud ja suluta KH ning vastavad häälikuühendid (seened-sallid-seinad- marjad; seeni-salle-seinu-marju)). Sõnatulpade lugemine annab võimaluse lastel vastava rütmi tunnetamiseks, kuid üldistused verbaliseerib õpetaja. 13. Kirjatehnika õpetamine Kirjatehnika õppimisel on eesmärkidest lähtuvalt kolm etappi: 1. Eeloskuste omandamine; 2. Tähtede kirjutama õppimine ükshaaval; 3. Tähekombinatsioonide, sõnade ja hiljem ka lausete kirjutamine seostamistehnika harjutamiseks. Kirjatehnika eeloskused saab jagada kahte rühma: 1. Kehaasendi reguleerimine ja säilitamine, lõdvestumine, hingamise reguleerimine, kirjutamisvahendi hoidmine, vihiku paigutus laual; 2. Tähtede kirjutamiseks vajalike joonte joonistamine, silma- ja käeliigutuste seostamine
annaabi.ee 
