Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras, millest autor vaikib, mida teatud terminitega mõtleb - On vaja uurida tekste, millele autor vastas ning konventsioone, mille raames ta kirjutas RIIK 1) Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism
... 7.loeng Riik ja suveräänsus. Moodsa riigimõiste kujunemine. Tänapäeva maailm on ära jaotatud suveräänsete riikide vahel. Võime rääkida riiklikust struktuurist kui riigis kellelegi kuulub teatud võim ülejäänud isikute üle selle riigi piirides. Suveräänsuse 2 dimensiooni : Sisemine legitiimse võimukasutuse monopol. Välimine iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin. Kuidas tekkis riigi idee? Keskaegne (eelmoodne) riik Isikulisus riik ei põhine mingitel abstraktsetel ametisuhetel, vaid individuaalsetel sidemetel (isanda ja vasalli truuduse side). Kogu riik on üles ehitatud suhete hierarhilisele võrgustikule. Killustumus riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. (Balti kubermangud, allusid küll nt Rootsi või Vene riigile, aga säilitas oma erinevused
· Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil · Shaftesbury, Hutcheson: sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele · Soti valgustus: sõprus on privaatsfääri suhe, ühiskond (majandus) toetub omakasule, riik toetub nii omakasule kui ka loomulikule sotsiaalsusele Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. 2
Suveräänsuse 2 dimensiooni: sisemine(legitiimne jõu kasutamine), Partikularistliku mõtlemise kujunemine: antiigiretseptsioon välimine(mittesekkumine suveräänse riigi asjadesse) (Max Vebber) Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne Loengu teema: kuidas selline idee tekkis? vorm Keskaegne (eelmoodne) riik Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas Isikulisus ja hierarhilisus (feodaalsed alluvussuhted) (13. saj.): Killustumus (detsentraliseeritus, kuningriigi piires ei olnud keskvõim, vaid poliitilise elu põhivorm: communitas perfecta
elu, mis on ühiskonna käsutuses, kuid see võib väljenduda igati poliitikud, õpetajad, filosoofid. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Moodne inimene on ennastimetlev, sõltuv (asjadest, teistest inimestest), valmis eesmärkide saavutamiseks teisi hävitama, õnnetu (sest ei saavuta kunagi, mida tahab), võrdleb end pidevalt teistega, ei tunne iseennast. Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne ehk eelmoodne riik · Isikuline riik põhines individuaalsetel sidemetel (truudus, kuulekus). Keskajal oli hierarhia: nt feodaalsed suhted. Võimukandjad ja nende suhted moodustasid politiilise kuultuuri. · Feodaalne killustatus riigivõimu funktsioonide jagunemine eri võimude vahel. Suur osa riigi funkstioone on sellised, mida koha peal teostavad vasallid (maksude kogumine, põhiline kohtuvõim).
kellegi suhtes loetakse ebaseaduslikuks (ei tohi omakohut rakendada). · Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin siseasjadesse mitte sekkumine. Tänapäeval muutuvad riigid üha enam üksteisest sõltuvamaks ning on huvitatud asjade otsustamisest, seega loovutavad järk-järgult oma suveräänsust. · Loengu teema: kuidas selline idee tekkis? Keskaegne (eelmoodne) riik 1. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted truudus ja kuulekus hierarhiline struktuur. Isikulised suhted. 2. Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid, mitte keskvõimud. 3. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Neil on nimeliselt üks riik ja üks struktuur, mis on tekkinud dünastiliste liitude, vahel
annaabi.ee 
