vabatahtlikult avaldanud soovi üleminekuks vene õppekeelelt mõnele muule õppekeelele, luua koolides hooldekogude ja lapsevanemate esindajatest ühiskondlikud komisjonid, jälgimaks 2007.aastaks kavandatud haridusreformi läbiviimise kulgu. 2. Anda rohkem õigusi kohalikele omavalitsustele, lõpetada üleriigiline tsentraliseerimispoliitika ja ministeeriumide ning ametkondade omavoli vahendite jaotamisel kohalikele omavalitsustele ja surve avaldamine eelmainitutele. 3. Leida riigieelarvest lisavahendeid igakuise toetuse maksmiseks kahe miinimumpalga ulatuses peredele, kus kasvamas kolm või enam last ja maksta seda toetust vähemalt kuni noorima lapse 12 aastaseks saamseni. 4. Muuta seadusandlust erakondade finantseerimise osas nii, et see poleks sõltuvuses mitte kohtade arvust Riigikogus, vaid kohalike omavalitsuste valimistel saavutatud tulemusest. 5. Muuta madalamaks seni Riigikogu valimistel kehtiv 5% barjäär. 6
Valitsemist võib samuti vaadelda kui kitsama ja laiema perspektiiviga protsessi Kitsamas käsitluses näeme valitsemisena üksnes seda, Laiemas käsitluses näeme valitsemisena kõikide toimijate mida teeb riigiaparaat: poliitikate kujundamisele suunatud tegevust põhiseaduslikud institutsioonid ja teised lisaks eelmainitutele erinevad huvirühmad ja valitsemisasutused eksperdid. Valitsemine laiemas käsitluses toimub mh kaasamise, erinevate ümarlaudade, komisjonide jm vahendusel.
Lisaks klorofüllile mõjutab veepinnalt tagasipeegelduva valguskiirguse värvi ka näiteks merepõhjast üles tõstetud hõljuv sete ehk heljum, mis on eristatav pruunide värvitoonidena. Sensorit MODIS on näiteks siinsete sadamate süvendustööde käigus rakendatud heljumi leviku määramiseks. Heljumi levik paotab valgust süvendustöödega kaasnevate keskkonnamõjude ulatusele, ent paiguti võib lainetuse tekitatud heljum olla süvendustööde omast domineerivam. Lisaks eelmainitutele on oluliseks merevee karakteristikuks, eriti süsinikuringe seisukohalt, ka jõgede poolt sissekantav nn kollane aine ehk huumusaineid sisaldav lahustunud orgaaniline aine, mis põhjustab võrreldes Põhjamerega Läänemeres jõevete osakaalu suuruse tõttu kõrgemaid fooniväärtusi. Põhjataimestik on veekeskkonna ökoloogilise seisundi indikaator ning muutused põhjakoosluste ruumilises levikus ning liigilises koosseisus aitavad hinnata rannikumere keskkonna seisundit. Senini on
tiivsed liikmed, jõukamad talunikud, vabade kutsete esindajad jt. Mõned näited: ajavahemikul 1918–1940 oli Eestis riigivanema (1938–1940 presidendi) ametis 11 meest. Nendest jäi ellu vaid August Rei, kel õnnestus 1940. aasta suvel Rootsi põ- geneda. Otto Strandman laskis ennast maha, enne kui NKVD jõudis ta arreteerida. Ülejää- nud üheksa meest vangistati aastatel 1940–1941. Neist kolm hukati (lasti maha) ja ülejäänud surid vangilaagris. Lisaks eelmainitutele kuulus ajavahemikus 1918–1940 Eesti valitsustesse 9 veel 105 meest. Nõukogude okupatsiooni alguses elas nimetatud valitsuse liikmetest Eestis 73, neist 48 vangistati ning kaks tegid enesetapu. 48 vangistatust jäid ellu kolm: üks põgenes sõja alguses vangilaagrisse viimise ajal ja pääses tagasi Eestisse ning kaks elasid vangistuse üle. Ülejäänutest 15 hukati (lasti maha) ja 30 suri vangilaagris. Üks endine minister lan-
Eestikeelse ilmaliku proosa esimeseks näiteks on peetud aastal 1691 tartumurdelises kirikukäsiraamatus Adrian Virginiuse poolt avaldatud 16-leheküljelist kirjeldust ,,Jerusalemmi Lina hirmolinne Ärrähäetus", mis nähtavasti inspireeris ka Käsu Hansu ta kaebelaulu kirjutamisel. Vaadeldava perioodi eestikeelne proosa jõuab parimate tulemusteni kolme autori, Arveliuse, Willmanni ja Holtzi proosaraamatutes alles 1780. aastail ja 19 sajandi algul, mil eelmainitutele lisanduvad Luce ja Marpurg. See periood tähendab eesti ilmaliku proosa tõelist algust. 12. VENNASTEKOGUDE LIIKUMINE JA HERNHUUTLIK KIRJASÕNA Vennastekogudus Eestlaste kultuuriajaloo seisukohalt kujunesid 18. sajandi luterlikus kirikus eriti oluliseks just pietism ning vennastekoguduste liikumine. Varane vaimulike ning aadlikegi hulgas levinud pietism valmistas teed vennastekogudusele, mille asutajaks oli krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorf aastal 1727. Vennastekoguduse liikmed,
Kulus 5a, et mainest vabaneda ja et lavastada uus näidend. ,,Tartuffe" sellest sai üks kuulsam näidend, siiski kritiseeriti, rünnati ja laimati meest pidevalt ning 1660ndate keskel algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielud. Moliere'i elu lõppes traagiliselt: suri ,,Ebahaige" etenduse järel, milles ise näitlejana kaasa lõi. ~10 aastaga suutis mees aga luua hulga oivalisi komöödiad, mis kuuluvad koomilise teatri klassikasse. Lisaks eelmainitutele ,,Don Juan", ,,Ihnus" ja ,,Misantroop". Autori paeluvuse üks põhjus on, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine toonane näitekirjanik. Elu-olu kirjeldas kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere näitas oma tegelasi üldinimlikena, lahates loomust koos vooruste ja nõrkustega. Ta komöödiad kandsid humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib
annaabi.ee 
