Rass on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnekümmend. Inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on *naha värvus; *pea ja selle osade kuju; * keel; * kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu. Rassiteooriad Multiregionaalne teooria ehk vana teooria leiab, et tänapäeva inimese eri rassid kujunesid inimese eellasliigist Homo erectus neis maailmajagudes, kuhu ta rändas. Out of Africa teooria leiab, et rassid on tekkinud hiljem, liig Homo sapiens raames, Aafrikas. 1952. a. ilmus UNESCO raamat What is race, mis üldiselt pani aluse seisukohale, et sünnilt on kõik rassid võrdsed. Rassid Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud viiest rassist, mis elasid erinevates piirkondades 10000-40000 aastat tagasi: Kaukasoidid - Lääne-Aasia
poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline isolatsioon 4) sugurakkude keemiline sobimatus Ül.4 Miks arenevad geograafiliselt eraldatud populatsioonidest eriliigid? (3tk) 1) keskkonnatingimuste erinevustest tingituna on eelistatud eri genotüübid.
"See annab mõista, et liikidevaheline paaritumine kujundab evolutsiooni arvatust rohkem," selgitas Andersson. Teise liigi puhul võib aga eristada selgelt kolme erinevate geenipopulatsiooni, mis annab alust nende kolmeks liigiks jagamiseks. Täna, 206 aasta eest sündis Charles Darwin. Maasirk Tänu Charles Darwini uurimistööle said nad laialt tuntuks kui Darwini vindid. Darwin oletas, et kõik maasirgud on põlvnenud ühest eellasliigist adaptiivse radiatsiooni tulemusel. Liigid erinevad märgatavalt noka suuruse poolest, vastavalt söövad nad ka erinevat toitu. Maasirgu liikide vahel esineb püsivalt väikesel hulgal elujõulisi hübriide Elevantkilpkonn Elevantkilpkonn kuulub kooldkaelaliste alamseltsi. Looduses elab ainult Galapagose saartel. Ta on üks suurematest maismaa kilpkonnadest: pikkus kuni 1,5 meetrit ja ta kaalub kuni 200 kilogrammi (varemalt on
olla ajaline, käitumislik v mehaaniline Ajaline populatsioonide eraldatus, mis tuleneb sugulise aktiivsuse aja erinemisest Käitumislik populatsioonide eraldatus, mis tuleneb erinevast sigimiskäitumisest Mehaaniline populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikude genitaalide v sugurakkuse sobimatusest Endeem takson, mille leviala piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga Adaptiivne radiatsioon ühest eellasliigist v grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke Evolutsiooniline täiustumine Lihtsustumine Väljasuremine Massiline väljasuremine
eriliikide loomad kohtuvad, aga ei paaritu mehaaniline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb eri liikide genitaalide või sugurakkude sobimatusest endeem takson, mille levila piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga (nt- järv, saar, mäestik) nt Madagaskat, Austraalia, Hawaii. Tuntuim Eesti esineb endeemne liik on saaremaa robirohi. adaptiivne radiatsioon ühest eellasliigist või -grupist lähtuv suhteliselt kiiresti toimuv uute liikide teke morfoloogiline määratlus liik on populatsiooni või populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erineb oluliselt teistest populatsioonidest UUTE LIIKIDE TEKKIMINE uute liikide tekke eelduseks on, et tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu allopatriline liigiteke populatsioonide geograafiline tõke viib uute liikide tekkeni. - kõige sagedasem liigitekke mehhanism
Makroevolutsioonis saab eristada kolme tuupi protsesse:MITMEKESISTUMINE e DIVERGENTS,TAIUSTUMINE e PROGRESS ja VALJASUREMINE. MUTATSIOONID GENEETILINE TRIIV + 3,8 MILJARDIT = MAKROEVOLUTSIOON LOODUSLIK VALIK AASTAT · Mitmekesistumine Mitmekesistumist pohjustab kohastumine uute elupaikade ja okoloogiliste tingimustega. Organismide mitmekesistumise tulemusena tekivad ka uued liigid.Uhest eellasliigist voi- grupist lahtuvat,suhteliselt kiiresti toimuvat uute liikide teket ja levikut nimetatakse adaptiivseks radiatsiooniks.Adaptiivne raditsioon eeldab uue elukeskkonna kasulikku kohastumust. · Evolutsiooni taiustumine e progress tahendab senisest keerukama ja taiuslikuma ehitusega orgnismituupide teket ja arengut,nt prokaruootidest arenesid eukaruoodid,ainuraksetest hulkraksed jne.Taiustumine voimaldab uutel organismituupidel efektiivsemalt kasutada oma
kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel paljunevate organismide puhul on uute liikide tekkimisel põhiosa geneetiliste muutuste
annaabi.ee 
