J Igale Krapsule oma esside juhtimine ukule personaalne planeet! J gale Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do...Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For...Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt Lahtriploki keskmised Protsesside modelleerimisest algoritmid protsesside juhtimine Programmeerimine - protsesside modelleerimine Peamine pole keel, vaid protsesside mudelite ja algoritmide loomine
a b a_1 b_1 15 8 8 10 Igale Jukule personaalne p Igale Krapsule oma kom esside juhtimine kule personaalne planeet! J Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do...Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For...Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt Lahtriploki keskmised Protsesside modelleerimisest algoritmid protsesside juhtimine Programmeerimine - protsesside modelleerimine
J Igale Krapsule oma esside juhtimine ukule personaalne planeet! J gale Krapsule oma komeet! Protsesside modelleerimisest If-laused Kujud. Iseseisvalt Select Case-lause Lõputu kordus Harjutus "Veski" Lõputu kordus katkestusega Harjutus "Auto_1" ja "Auto_2" Arvu arvamine. Iseseisvalt Funktsiooni nullkohad Järelkontrolliga kordus Eelkontrolliga kordus Harjutused "Auto_3" ja "Autod_4". Iseseisvalt Fuktsioonide nullkohad. Iseseisvalt Do…Loop- kordused. Demod For ... Next-lause Funktsiooni värtuste keskmise ja maksimumi leidmine Lahtrite värvid. Demo For…Each-lause Harjutus "Ufod" Rakendus "Ufod". Iseseisvalt Lahtriploki keskmised Protsesside modelleerimisest algoritmid protsesside juhtimine Programmeerimine - protsesside modelleerimine Peamine pole keel, vaid protsesside mudelite ja algoritmide loomine
uses crt - tuuakse käsutusele lisakäsud. clrscr; - ekraani puhastamine Sisestamiskäsk Readln( sulgudes on muutuja); Väljastamiskäsk writeln( loetelu ); hargnemiskäsk: if tingimus then käsk või käsud else käsk või käsud else- võib puududa, else ees pole KUNAGI semikoolonit. käsk või käsu osad võivad olla begin ja end vahel. korduskäsud: 1)Loendajaga korduskäsk kasutatakse kui korduste arv on ette teada. begin for i:=1 to 10 do end; 2) Eelkontrolliga korduskäsk Tingimust sisaldav korduskäsk, kus korduste arv ei ole ette teada, võib olla i:=1; loendaja algväärtus while <=20 do while - senikui begin käsk või käsud tingimuse muutmine või loendaja muutmine i:=i + 8; sammuga 8 , võib olla sammuga misiganes. end; 3) Järelkontrolliga korduskäsk Liidame kõik arvud kuni sisestatakse esimene negatiivne arv eeldusel, et esimesena sisestatakse positiivne arv
Programm (Põhiprogramm) Andmetesisestus (see on alamprogramm) Andmetöötlus (see on alamprogramm) Väljastamine (see on alamprogramm) Lõpp (Põhiprogramm) Mis on programmitsükkel? Korduvate operatsioonide puhul kasutatakse programmeerimises tsükleid. Tsükleid on kaht tüüpi: While-tsükkel e. tsükkel, mis kordab valitud käske seni, kuni määratud tingimus (tsüklitingimus) on tõene (ka eelkontrolliga tsükkel). For-tsükkel e. tsükkel, mis kordab valitud käske kindel arv kordi (ka määratud tsükkel). Kuidas laetakse programm püsimällu? Programm laetakse püsimällu (mikrokontrolleri sisemällu) programmatori abil. Antud juhul selleks on Pbrenner. See on eraldiseisev software mis aitab valida kiipi ning võimaldab lülitada mikrokontrolleri lugemisest kirjutamisele. Kuidas saab AD-muundur etalonpinge?
NB! Korrektne sisestus ja väljastus!!! 2) 5 küsimusega mälumäng suvalisel teemal - arvuti esitab küsimuse, teatab, kas vastus oli õige või mitte ning lõpuks ütleb punktisumma. Arvestusülesannete väljatrükkidel peab olema kommentaaripäis programmi tegevuse eesmärgi ning autori nime ja rühmaga. N: program Silinder: (* programm leiab silindri pindala ja ruumala *) (* Autor: Aadu Kadakas LL-11 *) KORDUS e. TSÜKKEL Variandid: fikseeritud kordus (FOR-tüüp) eelkontrolliga kordus (WHILE-tüüp) järelkontrolliga (UNTIL-tüüp); a) fikseeritud korduste arvuga - kasutatakse, kui on teada, mitu korda me mingit tegevust peame sooritama. Kasutatakse n.ö. juhtmuutujat, mis iga kordusega saab uue väärtuse (tüüpiliselt suureneb 1 võrra). Enamikus keeltes vastab sellisele kordusele FOR-lause. Üldkuju: for < muutuja > : = < algväärtus > to < lõppväärtus > < tegevus või tegevusteplokk BEGINi ja ENDi vahel >
(vaikimisi 1) lause(d) Next v Lauseid korratakse iga juhtmuutuja v väärtuse Do While tingimus Kordus eelkontrolliga jaoks. lause(d) (kui tingimus pole täidetud, Loop ei täideta lauseid kordagi) Kordus hulga iga elemendiga element - muutuja, viitab hulga elemendile; While - korratakse nii kaua kuni tingimus on täidetud.
..................................................... 45 ............................................................................................................................................... 46 Faili kasutamine ....................................................................................................................46 ÜLESANDED ...................................................................................................................... 47 MÄÄRATUD KORDUS. EELKONTROLLIGA KORDUS. JÄRELKONTROLLIGA KORDUS...................................................................................................................................48 SISSEJUHATUS...................................................................................................................48 MÄÄRATUD KORDUS.......................................................................................................48 EELKONTROLLIGA KORDUS..................................................
...59 Kirje kasutamine .......................................................................................59 Fail .............................................................................................................60 Faili deklareerimine ...................................................................................60 Faili kasutamine ........................................................................................61 SEITSMES TEEMA: määratud kordus. eelkontrolliga kordus. järelkontrolliga kordus................................................................................................................63 Sissejuhatus...............................................................................................63 Määratud kordus........................................................................................63 Eelkontrolliga kordus..................................................................................64
tema väärtus programmi töö ajal võib muutuda (sellest nimigi) TINGIMUSLAUSE on programmi juhtkonstruktsioon, mis võimaldab vastavalt etteantud loogilise avaldise väärtusele suunata programmi täitma kas üht või teist programmiharu. MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha. Määratud kordusega on harilikult seotud üks muutuja, mida nimetatakse KORDUSE LOENDURIKS. EELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust seni, kui esitatud tingimus on täidetud. Tingimust kontrollitakse ENNE tegevuse täitmist. JÄRELKONTROLLIGA KORDUS on korduslause, mille korral täidetakse etteantud tegevust vastavalt PÄRAST tegevust esitatud tingimusele. Protseduur on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist
$F7 = $F5 + $F6; $F8 = $F6 + $F7; $F9 = $F7 + $F8; $F10 = $F8 + $F9; $F11 = $F9 + $F10; $F12 = $F10 + $F11; $F13 = $F11 + $F12; $F14 = $F12 + $F13; echo 'F14 = '.$F14; ?> Aga nüüd selleks, et meie programm oskaks Fibonacci jada liige kohal 23 leida - peame koodi veel juurde kirjutama. Selline lähenemine pole eriti hea ja mugav. Seega oleks tore kui saaksime kasutada käske stiilis "täida seda programmilõiku 23 korda". Niisuguse võimaluse annavadki meile tsüklid. While - eelkontrolliga tsükkel Eelkontrolliga tsükli ehk while-tsükli üldkuju on: while (tingimus) { käsud; } Eelkontrolliga tsükli puhul kontrollitakse tingimus iga kord enne tsükli koodi täitmist, kas seal olevaid käske üldse on vaja täita. Pärast ploki läbimist minnakse taas ploki algusesse vaatama, kas tegevust oleks vaja korrata (kas tingimuse tõeväärtus on tõene (true)). Graafiliselt seda võib kujundada järgmiselt: Kirjutame nüüd getFibonacciNumberAt($n) funktsiooni: Näide <
Tavaliselt kuulub Exit Do-lause mingisse valikulausesse (IF-või Case-lause), mis määrab tingimuse või kriteeriumi kordamiste lõpetamiseks. Taolisi lauseid võib olla mitu ning nad võivad olla üldisema kujuga, kui on kirjeldatud. Do ... Loop-lause üldjuhtu läheb vaja võrdlemisi harva. Enamasti leiavad käsutamist lause erijuhud, mis on orienteeritud kindla iseloomuga korduste juhtimiseks. Eriti sageli esinevad eelkontrolliga ja järelkontrolliga kordused. Nende kirjeldamiseks käsutatakse Do ... Loop- lause järgmisi variante: Eelkontrolliga korduse puhul kontrollitakse korduse lõpetamise tingimust enne korratavate tegevuste täitmist ning neid täidetakse seni, kuni tingimuse väärtus on tõene. Kui kõhe esimesel korral on tingimuse väärtus väär, jääb kogu Do ... Loop-lause vahele ja programmi täitmisjärg läheb järgmisele lausele. Järelkontrolliga korduse puhul kontrollitakse korduse lõpetamise
(alates 1.7), mõned veel case väärtus2: lause(d)2; break; · väärtus1,... - konstandid, ei tohi ... sisaldada muutujaid case väärtusN: lause(d)N; break; · break; - katkestab valikuoperaatori default: vaikelause(d); töö, võib ka puududa } Tsüklid 1. Üldtsüklidirektiiv ehk kolmikpäisega tsükkel ehk for-tsükkel. 2. Eelkontrolliga tsükkel ehk while-tsükkel. 3. Järelkontrolliga tsükkel ehk do-while-tsükkel. Üldtsükidirektiiv: for(i=5; i<10; i++){ i = 5 : eeltegevus(ed) System.out.println(i); i < 10 : loogiline avaldis (jätkamistingimus) } i++ : sammu järeltegevus(ed) System.out.println(i) : sisu Eeltegevusi võib olla 1. 0 for(; i<5; i++) 2
see volitust eelkontrolliks, sest siin on ettepaneku võtta seadus vastu või seda muuta adressaat õiguskants- ler ise. Eelkontrolli puhul annab õiguskantsler õigusliku hinnangu valitsuse või parlamendi menetluses oleva eelnõu kohta. Õiguskantsleri pädevus hinnata jõustumata seaduse või määruse põhiseaduspärasust on kaheldav.*95 Õigust- loov akt põhiseaduse XII peatüki tähenduses on alati jõustunud või vähemalt vastuvõetud akt. Põhiseadu- se § 141 lõige 2, millele on eelkontrolliga seoses osutatud*96, sätestab ainult osalemisõiguse, mille olemas- olu põhjendab see, et õiguskantsler ei suudaks järelkontrolli funktsiooni täita, kui tal ei ole piisavalt informatsiooni.*97 Järele jääb ainult üldine õigusriigi printsiibist tulenev pädevus juhtida tähelepanu ilm- selgetele vigadele. Oluline on pidada silmas, et eelkontroll ei võta poliitilistelt organitelt poliitilist vastu- tust nende poolt langetatud otsuste eest. 90 H
Efektiivse kontrolli tingimused: Pädevus peab olema piisavalt informatsiooni kontrolli esemest e peavad olema olemas kontrolli teostaval organil juurdepääs kontrollitavale Kohusetundlikkus ja täpsus juba menetluse probleem. Personaalne ja esemeline erapooletus Kontrolli protsessi astmed: 1. ON-olukorra uurimine 2. PEAB-olukorra uurimine 3. ON- ja PEAB-olukorra hälbe kindlaks tegemine 4. Erinevuse hindamine. Kontrolli puhul on ka vahe, kas tegemist: 1. Eelkontrolliga võimaldab koheselt tekkinud vigu eemaldada 2. Järelkontrolliga annab võimaluse hinnata kõiki asjaolusid. §2. Liigid Kontroll jaguneb: INTERNNE KONTROLL kontrolli organid moodustatakse haldusorgani sees: HALDUSORGAN INTERNNE KONTROLL 71 1
annaabi.ee 
