määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Esimene elu (II): 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsioone hindama, nt väärtuslik regilaul vs „saunanaiste lori“ 4. „Õige“ folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus, teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine, nt regilaul vs uuem rahvalaul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Esimene elu (III): 5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusühiskonnas: Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada, nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks, ideaalkultuur, mälukultuud ja taotluslik kultuur. 6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate
- Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" - Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel 7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7
- Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" - Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel 7.1.3. Folkloori avastamine väljaspoolt: - Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi - Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 7.1.4. ,,Õige" folkloori määratlemine: - Toimub uurija ja uuritava koosmõjus - Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine 7.1.5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: - Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada - Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotuslik kultuur 7.1.6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool: - Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel - Stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale 7.1.7
o Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Folkloori avastamine väljastpoolt o Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma päimuskultuuri elementi; o Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; o Nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lorilaul". ,,õige" folkloori määratlemine o Teoimub uurija ja uuritava koosmõjus; o Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine; o Nt regilaul vs uuem rahvalul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: o Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada; o Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks o Ideaalkultuur, mälukultuur ja taotluslik kultuur; Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljaspool:
– Pärimuse spetsalistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel; 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: – Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elemente; – Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; Nt väärtuslik regilaul vs “saunanaiste lori” 4. “Õige” folkloori määratlemine: – Toimub uurija ja uuritava koosmõjus; – Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine Nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor, naiste vs meeste pärimus 10. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Lauri Honko Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutese žanritesse; - Nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk; - Folklorismi mõiste; 14
Folkloori osaline äratundmine seestpoolt. Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees. Pärimuse spetsialistide (preestrid, teadjad jt) oluline roll teadlikkuse loomisel. 1. Folkloori avastamine väljastpoolt. Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama (nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lori"). 2. ,,Õige folkloori määratlemine. Toimub uurija ja uuritava koosmõjus. Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omandamine (nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor). 3. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel. Uurija ja uuritva vahelise distantsi vähendamine ning koos loodud tõlgendused. Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest. Nt uurija ja uuritava rollid (õpipoiss ja spetsialist). 9. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1
annaabi.ee 
