7.1. Sissejuhatus Ehitusmaksumuse eelarvestamine on ehitusprojekti üks olulisemaid ja kriitilisemaid faase. Täpsete ja usaldusväärsete eelarvete koostamine otsuste vastu võtmisteks on eelarvestajate jaoks üks väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude arvutamisel. Viimase aja projekteerimistarkvara on toonud endaga kaasa uusi avastamisväärt võimalusi arhitektidele,
vormis, et baasperioodi näitajad on arukas alus tuleviku prognoosimiseks; ei püüa hinnata, milline on potentsiaal. Nullbaasiga eelarvestamine- kõik näitajad eelarvestatakse nullbaasist lähtuvalt. Kõik varasemad kulud ja tulud jäetakse arvesse võtmata, see tähendab iga tegevuse või ressursi esialgne eelarve on null. Plussid: loob analüüsiva ja uuendustele suunatud suhtumise; aitab selgitada ettevõtte reserve. Miinused: töömahukas, kulukas. Eelarvestamises on 2 lähenemist: Staatiline eelarvestamine-kõik oodatavad tulud ja kulud esitatakse kindlast tegevusmahust lähtudes. Paindlik eelarvestamine- võetakse arvesse ühelt poolt kulude mõjutatavust ja teiselt poolt erinevusi tegevusmahtudes. Ettevõttesisene aruandlus- vajalik eelkõige tervikliku pildi saamises majandustulemuste kujunemisel üksikute allüksuste tulemuste kaudu, tähtsad on asjaolud:
raha väljavooks. Kui uue projekti vastuvõtmine eeldab tootmishoonete ümbersisustamist, siis sellega seotud kapitalikulud tuleb lugeda projekti rahaväljavoogude hulka. Iga seonduv rahavoog, mis mõjutab ettevõtet tervikuna, on asjassepuutuv , sõltumata sellest, kas tegegemist on juurde- või väljavoolulise rahavooga. 5) Pöördumatud kulud pole juurdekasvulised rahavood Pöördumatuteks kuludeks nimetatakse juba tehtud kulusid, mille suhtes ei saa enam midagi ette võtta. Kapitali eelarvestamises loevad aga ainult rahavood, mis on tehtavad või saadavad arvestushetke seisuga. Otsustajal tuleb vastata kahele küsimusele: 1) kas rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse, 2) kas rahavoog tekib, kui projekti vastu ei võeta. ,,Jah'' esimesele ja ,,ei'' teisele küsimusele viitab juurdekasvulisele kassavoole. Näiteks oletame, et te kaalute uue toote paiskamist turule. Kui te soovite teha testimiseks turu-uuringu ja pole seda veel läbi viinud, on
Tabel 23. Individuaalsed lisamahud. Lisaks veel killustiku ja liiva maht, mis on arvestatudes üldtabeli kulude sisse. Tabel koos andmetega on olemas failis: kulude loend.xls 10. PROJEKTI KOKKUVÕTE Antud projektis õppisin palju uut eelarvestamise vallast. Samuti õppisin mahtude arvutamist exceli keskkonnas. Tööde ja asjade hindu otsides sain teada, kui palju mingi asi orienteeruvalt maksab. Õppisin kasutama eelarvestamises kasutatavaid tabeleid ja valemeid, mille abil on võimalik leida kõik hinnad ja mahud ning mis lihtsustavad tööd.
tegevuste maksumused. Kohanduv eelarvestamine omab pideveelarvestamise ja tulemuspõhise eelarvestamise komponente, eesmärk on reageerida välistele muutustele jooksvalt. Kaizen eelarvestamisel muudetakse eelarvet järjest pingelisemaks (näiteks igal aastal väheneb toote omahind 5% võrra). Tegevuspõhise eelarvestamise korral eelarvestatakse tegevusi: väljundite hulka ja ressursse nende väljundite pakkumiseks. Sisendipõhises eelarvestamises alustatakse ressursikulu ja ressursivajaduse eelarvestamisest, eelarvestatud kulud jaotatakse toodetele ja teenustele (väljunditele). Väljundipõhises eelarvestamises määratakse kõigepealt eesmärknäitajate kaudu toodete ja teenuste nimestik ning kogus, seejärel arvestatakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulutused. Tulemipõhises eelarvestamises defineeritakse eesmärgid avaliku hüve, heaolu või turvalisuse seisukohalt.
indekseid, arvan, et nendest tulenev viga on nii suurte mahtude juures rahaliselt tohutu, seetõttu ongi igal suuremal teedeehituse ettevõttel siiski välja kujunenud enda hinnastamis- ja pakkumisstrateegia. Samuti suhtusin suhteliselt skeptiliselt ette antud ajanormidesse, sest enda kogemustele tuginedes tundusid need väärad. Samas ei saa ma seda täieliku kindlusega väita, sest mul ei ole selle jaoks piisavat erialalist kogemustepagasit ning puudub täielikult eelnev kogemus eelarvestamises ning pole näinud, kuidas sellised eelarved/pakkumised liiguvad edasi ehitusfaasi. Kokkuvõtteks selline iseseisev pakkumise kokkupanemine on kindlasti väga hea, sest selle abi oli võimalik läbi mõelda, kaua mingid tegevused reaalselt ehitusplatsil aega peaksid võtma. Samuti ka oli võimalik ülevaade saada hindade suurusjärkudest ning kust on võimalik sellist informatsiooni saada. VIIDATUD ALLIKAD [1] P. Hamburg, ,,Kodutöö lähteülesanne kevad," Tallinn, 2018.
· Kaubavahetuse loomine · Konkurentsi suurendamine 155) Rahavoogude prognoosimine 156) Investeerimisvõimaluste võrdlumisel kasutatakse hindamisvahendina rahavoogusid mitte arvestuslikke tulusid. Rahavood, st raha laekumine (cash inflows) ja raha väljamaksed (cash outflows). 157) Kapitali eelarvestamises loevad ainult sellised oodatavad rahavood, mis on tahavad või saadavad ... 158) 159) 160) 161) 162) Rahavoogude jaotus a.i.2.a.i.1. ESIALGNE RAHAVOOG st kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks a.i.2.a.i.2. JUURDEKASVULINE RAHAVOOG st projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali- ja tööjõu ja muude kulude) vähenemise a.i.2.a.i.3. LÕPETAV RAHAVOOG hõlmab projekti likvideerimismaksumuse