parandusi parlamendi poolt tehtud muudatustesse. Kohustuslike kulude osas on nõukogu otsus lõplik st. muudatusi rohkem teha ei saa. Seejärel saadetakse eelarveprojekt tagasi parlamenti. Parlament võib nõukogu parandused vabade kulude osas tagasi lükata või heaks kiita ning eelarve sellise kujuna vastu võtta. Kui parlament pole nõus kohustuslike kuludega, siis tuleb muudatuste tegemiseks kogu eelarve tagasi lükata. See tähendab ,et kogu eelarveprotsess hakkab otsast peale. EL eelarve finantseerimine: Traditsioonilised omavahendid koosnevad ühise kaubanduspoliitika raames III riikidest saadavast tollimaksutulust ning põllumajanduslõivudest. VAT ressurss arvutamise aluseks on nõukogu poolt kehtestatud teoreetiline käibemaksubaas, mis on identne kõikidele riikidele. Kaupade üleminekul lõpptarbijale kehtestatav kaudne maks, analoogne käibemaksule. Kõik ei maksa ühte
hindamine ise on aga ebakindel, samuti võib majanduskriisis tekkida probleeme finantseerimisega (n -ala võlakriis praegu) · Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema paigas nö mitmeaastase keskmisena ( EL kõnepruugis medium-term objective MTO) · Eestis on keskpika perioodi eesmärgiks võetud valitsemissektori struktuurne ülejääk (Riigi eelarvestrateegia 2012-15) Eelarveprotsess on kaheastmeline · Riigi eelarvestrateegia o Prioriteedid, üldisemad piirangud ministeeriumide tegevusvaldkondadele ja tähtsamatele projektidele o Kinnitab Valitsus hiljemalt 31.maiks (2011.a 28.04) o 4 aasta perspektiiv, uuendatakse igal aastal · Iga-aastane riigieelarve o Annab Valitsusele õiguse kulusid teha
Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise "ärakulumine", dementsus, taastusravi ja ravimid) Üksikvanurid hoolekandeteenuse kasv Süvavanurid (85+) hooldekodude kasv Hõivepoliitika paindlikud hõivevormid + EKÕ + töötervishoid Majandus- ja innovatsioonipoliitika tootearendus eakale tarbijale Asumi- ja elamupoliitika Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik? Psühholoogilised ja kognitiivsed piirangud (teadmiste ja info puudulikkus) nt eelarveprotsess Väärtuste konflikt nii indiviidis endas kui otsustajate vahel Organisatsioonilised piirangud (spetsialiseerumine, killustumine, info ebapiisavus) Kulukus kui palju kõik ratsionaalne valik maksma läheb ja kas need kulud on õigustatud Kas on ikka piisavalt aega ... - "pronkssõdur" Situatiivsed tegurid (möödaniku mõjud, stereotüübid) - nt sotsiaaldemokraatliku lähenemisega seotud kompleksid seoses minevikuga
sõlmimine Projekti eelarve koostamine Planeerimise etapis määratakse ka projekti tegevuste ja ülesannetega seotud kulud. Selle tulemusena valmib projekti eelarve (vt tabelid 4 ja 5). Eelarve koostamine võimaldab: · optimeerida finantsressursside kasutamis; · kindlustada tegevuste lõpuleviimise eelarve ja ajaraamide piires; · hinnata tegevuste muutmisel finantstagajärgi. Kuluühikute kindlaksmääramine Eelarveprotsess algab iga tegevuse ja ülesande kogukulu arvestamisest. Selleks määratakse kõigepealt kindlaks kuluühikud. Näiteks tegevusega "koolitusprogrammi läbiviimine" seotud kulutused väljenduvad järgmistes kuluühikutes: · lektorite töötasu inimeste arv/tund, päev, kuu; · transpordikulu inimeste arv/sõitude arv/km; · majutuskulu inimeste arv/ööpäev; · koolitusruumide rent tund; · koolitusmaterjalide kulu lehekülgede maht/eksemplaride arv.
tegevused, ajakava ja kontrolliprotseduurid. 3. Luua alus kogu äritegevuse organiseerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks. Eelarvete koostamisel ja täitmise kontrollimisel asetatakse põhirõhk finantsnäitajate (investeeringud, kasum, rahavood) kavandamisele ning kontrollile. See eeldab kõigi toetavate eelarvete (müügitulude, tootmis-, tegevuskulude eelarved) koostamist ja täitmise kontrolli. Eelarveprotsess on vastutuskeskuste ja ettevõtte kui terviku aastaeelarvete koostamise, läbiarutamise, kinnitamise ja täitmise kontrolliga seotud tegevuste kogum. 42 Eelarveprotsessi osaprotsessi tööetapid: · situatsioonianalüüs; · ettevõtluskeskkonna prognoosimine eelseisvaks aastaks; · ettevõtte põhieesmärkide kindlaksmääramine eelarveaastaks;
Klassikalised põhimõtted seavad piiranguid ja seetõttu on neid aegade jooksul kohandatud riigis kehtivale majanduspoliitilistele eesmärkidele sobivamateks. Konjunktuuri mõjutamiseks ja kasvupoliitilistel eesmärkidel (stabiliseerimiseks ja stimuleerimiseks) on valitsusel vaja vabu eelarveressursse e. reservfondi, mille moodustamist 74 klassikalised eelarvepõhimõtted, s.h. kvantitatiivse ja kvalitatiivse spetsialiseerituse printsiibid ette ei näe. 45.Eesti riigieelarve: eelarveprotsess. 46.Eelarve tasakaal, puudujk ja riigivlg. Riigi eelarve on parlamendi poolt vastuvõetud dokument, milles kajastuvad riigi planeeritud kulutused ja näidatakse ära eelarve tulude allikad. Igal aastal koostatav riigieelarve on valitsuse tähtsaim dokument ning oluline vahend riigivalitsemiseks. Riigieelarve valmimisse annavad oma panuse väga paljud riigiasutused, mitmed organisatsioonid ning parlament. Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus
annaabi.ee 
