3) ÜLEKANTAV KULU – võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse, kuid kulusummat ei tohi ületada (nt investeeringud) 30. Riigieelarve menetluse protsess 2018 I kvartal II kvartal – rahandusministeerium kogub ministeeriumide eelarvetaotlused III kvartal – esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve, parandatakse ja täiendatakse IV kvartal – 1.okt valitsus esitab eelarve projekti riigikogule, kus läbib 3 põhjalikku arutelu, vastuvõtmine enne eelarveaastat 2019 31. Eelarve täitmise protsess (kes ja kuidas korraldab) – tulude koondamine, kulude tegemine 2020 1.juuni eelarve täitmise aruanne riigikogule, riigikontrollile hiljemalt 30.juuni Bilanss Tulude ja kulude aruanne Reservfondi kasutamise aruanne Ülevaade riigiettevõtete majandustulemuste kohta Laenud, laenugarantiid Muud 10
kvartal eelarve 4. Ülevaade projekti Riigikogule, riigiettevõtete kus läbib majandustulemust kolm põhjalikku e kohta arutelu. 5. Laenud, Vastuvõtmine enne laenugarantiid eelarveaastat. 6. Muud 45. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse? Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond. Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu
Puudused: • eelarved kasvavad; • võimaldab mittevajalikke tegevusi; • muutuvad üha vähem ülevaatlikuks; • valitsused kulutavad üha enam raha Nullmeetod – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest Puudused: • nõuab palju aega; • kokkuhoid võib jääda saavutamata 31. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. Esimene aasta: • III / IV kvartal – valla/linnavalitsus esitab eelarve projekti volikogule hiljemalt 1. detsembriks. Võetakse vastu enne eelarveaastat. Teine aasta: • Eelarve täitmine – tulude koondamine, kulude tegemine; kui eelarve vastu võtmata, tehakse kulusid 1/12 eelmise aasta mahust. Kolmas aasta • 31. maiks esitab KOV volikogule majandusaasta aruande allkirjastamiseks: 1) bilanss; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) laenud, laenugarantiid; 5) muud. Volikogu kinnitab hiljemalt 30. juuniks. 32. Kohalikud maksud, nende sisu. • Loomapidamismaks – lemmiklooma pidamise luba
tulusid. samas lisaeelarve ise pole kunagi kasulik kuna põhieelarve koostamisel pole osatud hinnata kõiki majandusfaktoreid, st et eelarve planeerijad on ei ole pädevad. Eelarvedefitsiidile vastupidine olukord on eelarve ülejääk. Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt siis progressiivne ehk astmeline maksusüsteem on süsteem mille järgi maksu makstakse tulude suuruse järgi. Eelarveaastat nimetatakse ka rahandusaastaks, kuna tulud ja kulutused on just selleks perioodiks planeeritud Eelarvepoliitika moodustavad eelarve koostamise põhimõtted ja vastavad otsused. Eelarve poliitika koosneb kahest valdkonnast, maksu ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks , sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused , millele laekunud raha jagada.
Kulude tegemise vajadusi määrab majanduse areng. Kui majandus on tõusuteel, siis sotsiaalkulud (sotsiaalabi)on väiksemad, majanduse languse perioodil muutub aga vajadus neid suurendada hädavajalikuks. 6. Eelnevuse põhimõte, tähendab seda, et eelarve hõlmab kindla perioodi tulusid ja kulusid, mida nimetatakse eelarveaastaks. See ei pea kokku langema kalendriaastaga, vaid määratakse erinevates riikides nii nagu seda ratsionaalsemaks peetakse. Eelarve peab valmis olema enne algavat eelarveaastat ja eelarve raamseaduses on tavaliselt kehtestatud reeglid, mida kasutatakse, kui eelarvet enne eelarveaasta algust mingil põhjusel vastu ei ole võetud. Eestis on eelarveaastaks kalendriaasta, nii riigi- kui kohalike eelarvete osas. Riigieelarve eelnõu tuleb Riigikogule üle anda esimeseks oktoobriks, s.t. 3 kuud enne eelarveaasta algust. Kui eelarvet enne eelarveaasta algust vastu võetud ei ole, siis kasutatakse arenenud riikides tavaliselt üht alltoodud reeglitest: 73
sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal või linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. Arengukava koostatakse kogu valla või linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla või linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või
annaabi.ee 
