[1] Valdavas enamikus maailma riikides on mingil kujul vaenu õhutamise keeld olemas ning seda nõuavad ka rahvusvahelised inimõiguskonventsioonid. Teadlane Raphael Cohen-Amalgor on vihakõne defineerinud kui: “… eelarvamustest motiveeritud, vaenulik, pahatahtlik väljendus inimese või inimeste grupi suhtes nende tegelike või arvatavate tunnuste tõttu. Sellega väljendatakse diskrimineerivat, hirmutavat, halvakspanevat, antagoniseerivat ja/või eelarvamuslikku hoiakut nende tunnuste suhtes, mille hulka kuuluvad sugu, rass, usk, etniline päritolu, nahavärv, rahvuslik päritolu, puue või seksuaalne sättumus. Vihakõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida, ahistada, hirmutada, alaväärtustada, alandada ja ohvristada valitud gruppe, õhutada nende suhtes tundetust ja jõhkrust.’’ [1] Sellest definitsioonist tuleb mitu olulist mõtet, mida on kasulik laiemalt lahti seletada: 1
· Ka siis, kui laps juba oskab veidi lugeda, voiksid vanemad ikkagi jatkata ettelugemist, et jatta lapsele meeldiv tunne lugemiselamusest. · Igas koolipaevas voiks kogu klassile olla 20 minutit vaikselt lugemise aega. Peamine võti on aga suhtumine. Tavaliselt antakse hinnang, kui laps on läbinud logopeedilise ja psühholoogilise uuringu ning tema seisundit on hinnanud ka lastepsühhiaater. Tihti põhjustab see diagnoos eelarvamuslikku suhtumist õpetajate poolt ning suurt ärevust vanematele, kuna ekslikult arvatakse, et lugemisraskus tähendab ühtlasi madalat 9 intelligentsust. (Pruulman, 2010) Nimetades düsleksiat puudeks, raskuseks või iseärasuseks, sellest sõltub probleemide käsitlemisel, lahenduste otsimisel ning hariduslike sekkumiste korraldamisel palju
põhjendab oma valikuid? Stsenaariumimudel- sest see korrastab kõiki stereotüüpsete sotsiaalsete sündmuste struktuure Hoiaku struktuur sest võiks arvata, et ideoloogia korrastab hoiakuid või loob nende vahele sidemeid Probleemi ja lahenduse struktuur sest paljude ideoloogiate uskumused keerlevad ju ümber selle, mis on valesti ja mida tuleks teha lahenduseks Grupiskeem kirjeldab kategooriatena ja uskumustega eelarvamuslikku hoiakut 3. Milliseid sotsiaalseid funktsioone Dijk ideoloogiale omistab? - ideoloogiat kasutatakse domineerimise ja vastupanu alusena, see esindab sotsiaalset võitlust - ideoloogia toimib põhimõtete kogumina, mis seletab inimestele midagi - ideoloogia on normatiiviks, määrab lubatavuse ja lubamatuse 4. Milliseid analüütilisi kategooriaid pakub ideoloogia representeerimine grupiskeemi alusel? Liikmesus (nt
Riikidena, kus võimud suhtuvad vaenulikult usuvähemustesse, nimetatakse Eritread, Iraani, 19 Laost, Saudi Araabiat, Sudaani, Usbekistani ja Vietnami. Kolmandasse rühma kuuluvates riikides Bangladeshis, Egiptuses, Indias ja Sri Lankal ignoreerivad võimud usurühmade diskrimineerimist. Venemaa on neljandas rühmas, mille võimud viivad mittepeamiste religioonide esindajate suhtes ellu eelarvamuslikku poliitikat. Raportis märgitakse muuhulgas, et Vene eriteenistused peavad mitmete usurühmade liidreid julgeolekuohuks. Koos Venemaaga on selles kategoorias Aserbaidaan, Valgevene, Brunei, Indoneesia, Pakistan ja Türgi. Raportis märgitakse, et usuvabaduste olukord on oluliselt paranenud Gruusias, Indias, Türkmenistanis, Araabia Ühendemiraatides ja Vietnamis (Kristlik leht kuulutaja). Sveitsi minaretikeeld jõudis inimõiguste kohtusse
Samuti selgub gümnaasiumi riiklikust õppekavast (2014), et keeleõpe ei piirdu teatud keeleoskustaseme saavutamisega mingiks hetkeks. Oluline on toetada õpilaste motivatsiooni, tekitada enesekindlust, arendada teadmisi ning saada kogemusi ka võõrkeeltes väljaspool kooli. Keeleõpe on protsess, mida tuleb pidevalt järgida, kuna siis saadab sind edu. Õpilane omandab oskuse võrrelda oma keelt ja kultuuri teiste inimestega, mõista ja väärtustada nende erinevusi ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Õpilane ei omanda lihtsalt kaht käitumis- ja suhtlemisviisi, vaid temast saab mitme kultuuri tundja ja mitme keele kõneleja. Õppijakeskse võõrkeeleõppe olulisemad põhimõtted gümnaasiumi riikliku õppekava (2014) järgi on: 1) õppija aktiivne osalus õppes, tema loov ja teadlik võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine; 2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;
16 moel nii, et mõte ei muutu, kuid saab selgeks isikutele, kes vajavad mõistmiseks erinevat konteksti. Ümbersõnastamisega saate: jahutada konflikti vältida möödarääkimisi kinnistada mälus räägitut võtta aega vastuseks valmistumiseks minimeerida partneri aktiivset kuulamist segavaid asjaolusid: teema vahetust, unelemist, vaidlemist, eelarvamuslikku suhtumist teha kokkuvõtte jutust (vastavalt vajadusele, kas iga teema lõpus ja vestluse lõpus või ainult kogu vestluse lõpus). Püüdke parafraseerides ehk ümber sõnastades püüda mõista, mida teine tunneb ja räägib. Partneri jutu ümbersõnastamist võib alustada näiteks järgnevate lausealgustega: - nagu ma aru saan, mõtlete te seda, et ... - teiste sõnadega ... - nii, et põhimõtteliselt tundsite te, et ...
annaabi.ee 
