omadus,mida määratlevad grupiliikmete omavaheline meeldivus ja pühendumus grupile · Kohesiivsus näitab, mil määral grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed · Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsust mõjutavad · Lojaalsus; kommunikatsiooni määr · uhkusetunne, head koostöösuhted · pühendumine; edukogemused · seotus grupiga; sarnasus; grupi sisemine keerukus · homogeensus; koosveedetud aeg; positiivne avalik hinnang · grupi suurus; grupi staatus · väline surve või ohu määr · Ühise vaenlase või ohu olemasolu, määratlemine väliskeskkonnas Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsust vähendab · Mittemõistlikud nõudmised liikmetele · Lahkarvamused tegevuste, protseduuride, eesmärkide ja ülesannete osas
4) Kirjeldage sisemise motivatsiooniteooria olemust. Sisemised motiivid on määratud indiviidi sisemisest soovist, tema arusaamade/tõekspidamiste ja treenerite/õpetajate kujundatud hoiakutest tingitud huvi kaudu. Neid, kes teevad sporti selleks, et kogeda rõõmu, naudingut ja meisterlikkuse tunnet, nimetatakse sisemiselt motiveeritud indiviidideks. 5) Iseloomustage enesetõhususe tõstmise võimalusi. 1. Sooritusvõimed. Edukogemused pakuvad otsest kinnitust oma võimekuse kohta, ebaedukogemused tekitavad kahtlusi oma võimetes. 2. Asendav kogemus. Kui enesetõhusus ei saa baseeruda enda kogemusel, saab seda tõsta, kui sportlane vaatleb teist inimest mingit uut oskust edukalt sooritamas või tundmatut vastast võitmas. 3. Veenmine. Suuline veenmine on efektiivne, kui veenjat tajutakse usaldusväärse informatsiooniallikana, usutakse, et tal on vajalikud teadmised
Keskkonna tundmaõppimise ja sellega manipuleerimise suundumuse arenemine. Kujunemise aluseks on tolerantsuse, julgustamise ja ülesnäidatud initsiatiivi eest tasustamise kestev kogemine. 4) Noorem kooliiga – töökus vastandatult alaväärsustundele. Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arengu ülesannetega toimetulekust. Kujunemise aluseks on püsivad edukogemused ja positiivse arengu tunnustamine. 5) Noorukiiga – identiteet vastandatult identiteedi hajumisele. Stabiilsuse ja rahuldustunde kujunemine identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. Kujunemise aluseks on eduelamuse ja rahulduse pidev kogemine kombineeritult aktsepteerimise ja tunnustamisega noorukitele oluliste inimeste poolt. 6) Noorusiga – intiimsus vastandatult isolatsioonile. Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. Kujunemise aluseks on
mu jalad ja käed hoiavad mind nagu rasked kivid maas... Ma tunnen nagu oleksin alati kinni hoitud mingisuguses basseinis, selle asemel, et lasta vabalt õhus lennata..." Selles spetsiifilises eluhetkes koges Ken samaaegselt edunovelli ja vanemlikku ebaõnnestumishirmu. Ta oli leidnud sooja ja vastutustundliku naise, kes oli kolinud tema korterisse ja ta oli maha müünud ühe oma maali ettearvamatult kõrge hinnaga. Need uued edukogemused tekitasid temas üht kätt elevust, aga teist kätt vanade läbikukkumishirmude ja tähtsusetuse tunde taaselustumist. Konflikt selle vahel, et ta ihaldas liikuda maailmas ringi ja elu nautida ning tema soov vabaneda liikumatusest, keeldudest ja abitusest on ilmekalt kujutatud tema joonistutes. Terapeut oli võimeline aitama Kenil kalduda eemale ülemäärasest sõltuvusest oma emast ja aitas alustada tööd tema liigsest süüst enese-aktualiseerimisel.
omavaheline meeldivus ja pühendumus grupile. Kohesiivsus näitab, mil määrel grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed. Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega. Grupi kohesiivsust mõjutavad: · Grupi homogeensus; · Koosveedetud aeg; · Grupi suurus; · Väline surve või ohu määr; · Grupi staatus; · Edukogemused; · Gruppi sisenemise keerukus; · Kommunikatsiooni määr. 19. Grupiprotsessid Sotsiaalne hõlbustamine teiste juuresolek parandab sooritust, kui on kerge ülesanne. Konformsus (leplikus) oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. Konformsust tekitavad: · grupi olemus (väga suur sarnasus grupi liikmetega), · indiviidi reaktsiooni olemus (avalik situatsioon, teiste kuuldes pean ka nõustuma),
millise koormusega ja kui püsivalt treenitakse. Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid suurema enesetõhususega sport- lased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke. Enesetõhususe tõstmise võimalused: 1. Olulisimaks enesetõhususe allikaks on sooritusvõimed. Edukogemused pakuvad otsest kinnitust oma võimekuse kohta, ebaedukogemused tekitavad kahtlusi oma võimetes. Seetõttu tuleks anda sportlasele edu kogemise võimalus. Treeningutel edu kogemise tingimusi luues tuleks silmas pidada, et keerulisema ülesande sooritamisel tõstab edu 108 SPORDI ÜLDAINED I TASE enesetõhusust rohkem kui lihtsa ülesande sooritamisel ning iseseisvalt saavutatud edu
annaabi.ee 
