Tallinna Laagna Gümnaasium Edmund Husserl Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Elulugu...................................................................................................................................3 2. Loogilised uurimused..........................................................................................................4-6 3. Husserli peamised tööd...........................................................................................................7 Kasutatud materjalid..................................................................................................................8 1. Elulugu Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja. Ta sünd...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut FENOMENOLOOGIA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS ..................................................................................... 4 Uurimuse olemus.................................................................................................................... 5 Andmete kogumine ................................................................................................................ 6 Andmete analüüs .................................................................................................................... 6 Uurimuse usaldusväärsus ....................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ...........................
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline küsimus Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures...
Kokkuvõte 20. sajandist ELU 19.sajandist 20.sajandisse 20.sajandi filosoofia ei ole enam kindel, et tema olemasolu on õigustatud. Mitte ühelgi varasemal ajastul pole suured filosoofid nii häälekalt ja üksmeelselt otsinud pääseteed väljastpoolt filosoofiat. Paradoksaalsel kombel käib see silmatorkav eneseeitamine käsikäes enneolematult laiaulatusliku püüdega muuta filosoofia üheks teadustest. Mitte kunagi varem pole maailma ülikoolides ja akadeemiates olnud nii palju inimesi, kelle jaoks filosoofia on põhiala, ning mitte kunagi varem pole filosoofial olnud sedavõed palju eraldiseisvaid harusid, millest tervikliku ülevaate võivad saada veel ainult spetsialistid. Esimese suure löögi filosoofia enesekindluse pihta, millele 20.sajandil tuli reageerida, andsid eelkõige kolm meest : Karl Marx, Friedrich Nietzsche ja Sigmund Freud. Marx oli näidanud, et kapitalistlikku majandussüsteemi juhivad omad seadused,...
KOOL NIMI klass JACQUES DERRIDA Referaat Juhendaja: õpetaja 2014 Sisukord JACQUES DERRIDA..........................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elukäik..............................................................................................................................................4 1.1 19301959.................................................................................................................................4 1.2 19601982.................................................................................................................................5 1.3 19832004..........................................
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asj...
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistet...
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
