Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus. Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega. Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile- Rooma linnas kehtiv õigus. Ius honorarium- ediktidega kujundatud õigus.magistraadid. Ius praetorium- preetori poolt kujundatud õigus. Ius aedilicum-eliidi praktikaga loodud õigus Õigussüsteemide dualism- preetori õiguse ja kviriitliku õiguse eristamises Room aõiguse arengu iseloomulik joon Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine Preetor abistas ediktiga kviriitlikku õiguskorda,täiendades selle lünki.
o Eesti tsiviilseadustik o Üldosa TSÜS o Ja eriosa o AÕ o VÕS o PeS o PäS ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID o Ius civile · Rooma kodanike (nii avalik kui era)õigus mos maiorum, 12 tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm · Formaalsed, pidulikud tehingud Versus o Ius gentium(loodi/allikad preetorite ediktidega) /ius naturale · Kehtib kõigi rooma riigi elanike/inimeste suhtes · Reguleeris peregriinide(alistunud roomlastele ilma lahinguteta, sõbralikud võõramaalsed, võisid kasutada enda õigust omavahel, või aint roomlastega asju ajades) ja dediticii(osutasid roomlastele vastupanu, eriti häbiväärsed et julgesid roomlastele vastu hakata, võeti ära õigus kasutada õigust, pidid kasutama ius
Õigused võõrale asjale: Pant Superficies Servituudid Emphyteusis Omand – dominium Omandiõiguse elemendid: Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid: 1) Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus 2) Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Liigid 2: 1) Possessio bonae fidei – heauskne valdus 2) Possessio malae fidei – pahauskne valdus Valdust kaitstakse interdiktidega, nt interdicum uti possidetis jne Omandiõigus Eristus klassikalisel ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvides Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused Kaasomand – condominium, communio pro indiviso
puudutavad põlluharimise teemat. XII tahvli keel oli lihtne, rütmiline ja kasutas kordusi. Ajaloolased on hakanud seadustes kasutatud ladina keelt nimetama formaliseeritud keeleks. Argumentatsioon seadustes on orienteeritud rohkem konkreetse kaasuse lahendamisele kui üldiste printsiipide loomisele. Samas ei kirjelda XII tahvli seadusi karistusi nii konkreetselt kui näiteks Hammurabi koodeks. Täpsemalt on õiguslikud tagajärjed välja toodud preetorite ediktidega, mis kehtestati pärast XII tahvli seadusi. Kõik kolm õigusallikat olid kirjutatud suurtele tahvlitele ning võtsid sõna sarnastel teemadel. Rooma ühiskond oli üks esimestest maailmas, mis hakkas selgelt eristama sekulaarset ja jumalikku õigust. XII tahvli seadused tekkisid plebeide ülestõusu tulemusena ning seepärast oli 3 saj. eKr oluline lahendada eelkõige ühiskondlikke, mitte religiooniga seotud probleeme. Levinud on arusaam, et XII tahvli seadused
taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata. VALDUS Oluline kas valdus on olemas. Eisteks kas kehaline valdamine, teiseks ka on olemas tahe (nt keegi pilab mu kotti telefoni, kehaliselt see mul olemas, aga kuna ma ei tea, siis puudub tahe ja see pole mu valduses) Valduse elemendid: 1. Animus possidendi - valdus hing, tahe 2. Corpus possidendi - valduse eseme valdamine Liigid: 1. Possessio iusta - õiguspärane e ediktidega kaitstav valdus 2. Possessio iniusta - õiguspäratu valdus Liigid, 2: 1. Possessio bonae fidei - heauskne valdus 2. Possessio malae fidei - pahauskne valdus Valdust kaitstakse intediktidega, nt interdictum uti possidetis OMANDIÕIGUS Eristus klassikalise ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvids Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused
Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus. Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega. Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile- Rooma linnas kehtiv õigus. Ius honorarium- ediktidega kujundatud õigus.magistraadid. Ius praetorium- preetori poolt kujundatud õigus. Ius aedilicum-eliidi praktikaga loodud õigus Õigussüsteemide dualism- preetori õiguse ja kviriitliku õiguse eristamises Room aõiguse arengu iseloomulik joon Preetori ja kviriitliku õiguse –eraõigus/rooma kodanike õigus eristamine Preetor abistas ediktiga kviriitlikku õiguskorda,täiendades selle lünki.
annaabi.ee 
