Kui pettesignaal levib kogu liigis ja kõik seda kasutavad, siis ei ole see enam pettesignaal vaid mittevõltsiv signaal. Nt Siiami tapluskala ähvarduspoos. 11. Signaali sõnum ja tähendus. Sõnumite tüübid. W. John Smith: kommunikatsiooni saab vaadelda kahest aspektist: (a) signaali saatja aspektist - sel puhul saab küsida, millist sõnumit signaal kannab (b) signaali vastuvõtja aspektist - sel juhul saab küsida, mis on signaali tähendus tema jaoks 12. Näiteid edastatavatest sõnumitest loomadel. Hoiatushüüded kiskja ilmumisel informeerivad karja kiskjast. Kutsehüüd eksimisel. 13. Loomade sõnumite üldine iseloom, osutavad ja afektiivsed signaalid. Loomade signaale jagatakse ka (a) afektiivseteks signaalideks - kannavad üldist laadi sõnumeid looma sisemise seisundi kohta (kutsehüüd eksimisel, linnulaul sigimisajal jne.) (b) osutavaiks signaalideks - osutavad kellelegi-millelegi välismaailmas (hoiatushüüd kiskja ilmumisel jms.)
Kultuur koosneb reeglitest ja tähendustest, mis võimaldavad maailmas orienteeruda Need on sõltumatud sellest, mida me teeme Reeglid ja tähendused tuleb omandada õppides Inimene peab omandama kultuurilise „lisa“, et toimida täisväärtusliku ühiskonnaliikmena Teadmised tulead koos praktikaga – otseselt samaaegselt harjutamisega. Õpetamis- ja õppimiskava „Õpetamiskava“ on õpetajakeskne, edastatavatest teadmistest lähtuv „Õppimiskava“ sisaldab oskusi, mida on vaja klassiruumis toimetulekuks Viimane omandatakse vaadeldes, improviseerides, tegutsedes Õpetaja roll Toetaja, pakub raamistikku, millesse õppija saab sisse kasvada Jean Lave ja Barbara Rogoff (lähtuvad Lev Võgotskist): õppimine on õpipoisiaeg, kus kellegi juhtimisel ja ühiselt probleeme lahendades, arenetakse. Õppimine kui igapäevane loomine
Amplituudi ühikuks on [V/Hz]. • Konkreetne joonis on normeeritud kujul Maksimum on võrdne impulssi pindalaga U∙Tb ja seega võrdeline biti energiaga: 𝐸𝑏 = 𝑈2𝑇b Liinikoodi spekter Andmeedastusel ei piisa ilmselgelt ainult ühe sümboli edastamisest. Reaalsuse edastatakse väga suurel hulgal sümboleid millede järjekord on statistiliselt juhuslik. Seega liinikoodi keskmine spekter sõltub lisaks impulssi kujust ka edastatavatest andmetest. Liinikoodi spekter algab tavaliselt kas nullist või selle lähedasest madalast sagedusest. Taolise spektriga signaali nimetatakse põhiribasignaaliks (baseband) 75. Diferentsiaalsed- ja bifaassed liinikoodid, M-positsioonilised liinikoodid Diferentsiaalne kood – Sidekanalis võib juhtuda, et signaali polaarsus muutub vastupidiseks. Näiteks kui keerdpaarkaablis kiud kogemata valet pidi ühendada
sarnanevad niivõrd emastele, et vanemad isased ei aja neid ära ning nad saavad emaste vilja salaja viljastada ehk odav pettus. Petiseid peab olema üldiselt vähe. Kui pettus on kasulik ja odav, siis levib petmine üle kogu populatsiooni, muutub mittevõltsitavaks. N: siiami tapluskala ähvarduspoos on mittevõltsitav; konnad krooksuvad nii madalalt kui keha võimaldab, mittevõltsitav. Signaali sõnum ja tähendus; kuidas neist aru saada. Näiteid loomade poolt edastatavatest sõnumitest. Tuleb uurida, kummast aspektist meid käitumine huvitab, saatja või saaja. N: a)liigiline kuuluvus – linnulaul b)sugu – enamasti laulavad isalinnud c)suguküpsus – lauldakse sigimishooajal d)muu info – geograafiline päritolu, dialektid; bioloogiline kvaliteed Sõnumite erinevaid tüüpideks jaotusi. A)kosimine b)ähvardamine c)kontakti säilitamine d)kaaslaste hoiatamine Üldised ja detailsed sõnumid, osutavad ja afektiivsed signaalid. Osad signaalid üldised, n:
boodi Signaariide edastusviis I Stinkroonne' dupleks- (duplex) või pooldupleksside (seml- methoĄ (fransmlsslon | duplex) 4- vöi 2-juhilise liįni kaudu Kaadrivorming I Teate päiskoodist, saatja ja vastuvõtjaaadressist' (frame configūration) | edastatavatest käskudest ja andmetest, kontrollsumrnast ja kaadri lõpukoodist koosnev kaadrivorming. I Veaavastusmeetodid Į Kontrollsumma (sum check), paarsuskonĮrolli (parity) või kaadri (error detection) | sünkroniseerimise (framing) meetodid Signaali edastuskood I B bit ASCIļ (fransmrssio n code)
öeldule midagi teada ka sellest, mida kõneleja öelda tahtis, miks ta seda ütles või millist muljet ta oma kavatsuste teemal jätta tahtis. Kui tuua mängu ka tõlkimine, muudame suhtluse kakskeelseks: kõneleja väljendub keeles, mida kuulaja ei mõista. Tarvis on mingit vahendajat. Vahendajad aga võivad toimida mitmesugustel tasemetel, nagu arvutivõrkudeski: päris madalal füüsilisel kihil töötav järgur võimendab ja puhastab elektrivõnkumisi, ilma nendega edastatavatest andmetest midagi teadmata; kõrgematel protokollikihtidel on üha taiplikumad lüüsid, marsruuterid jne, mis võivad küll aru saada nt sellest, kuidas bittidest paketid moodustuvad, aga arvest ega ammugi mitte selle saatmise põhjustest ei tea ka nemad midagi. Järguriga sarnane on hea masinakirjutaja, kes töötab märgitasemel, kirjutades täpselt ümber käsikirjas olevad märgid. Mõnikord tohib ta ka ortograafiavead ära parandada, aga midagi rohkemat tema
annaabi.ee 
