Referaat Standardid Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu riistvaralistest ja tarkvaralistest standarditest. Riistvaralised: SATA, HDMI, Bluetooth. Tarkvaralised: FTP, POP, HTML. Tarkvaralised standardid Faili edastamise protokoll (FTP - File Transfer Protocol) võrgu protokolli standard, mida kasutatakse faili kopeerimiseks ühelt edastajalt teisele läbi TCP-baasil võrgu nagu näiteks Internet. FTP on loodud klient-serverile ja ta kasutab eraldi kontrolli ja andme ühendusi kliendi ja server vahel. FTP kasutajad saavad ennast autentida kasutades teksti parooli sisselogimiseks, kui server sedasi konfigureeritud, et ta laseb ühenduda ainult autentsetel isikutel. Esimesed FTP kliendi aplikatsioonid olid interaktiivsed käskude ridadega "tööriistad", rakendades standard käsud ja süntaksid
Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht),
Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta. Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe- suunalisest kommunikatsioonist. Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame selleks, et: Kommunikatsioon teadvustada probleeme ja vaidlusküsimusi;
Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta. Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe-suunalisest kommunikatsioonist. Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 4 Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame selleks, et: · teadvustada probleeme ja vaidlusküsimusi; · teha mõistetavaks seisukohti;
võimu kommunikeerumisel rahvaga ja rahva tahte kommunikeerimisel võimule kommunikatsioon on keeruline (nii õigesti, eesmärgipäraselt kommunikeeruda kui ka seda mõista) ja see on sotsiaalne, sisaldades ohtralt siia-sinna-suunas liikuvaid (või mitteliikuvaid, justkui liikuma pidavaid) sõnumeid. Vabariigi Valitsus räägib oma kommunikatsioonistrateegiat õpetades ja selgitades: «Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist.» (Siseministeerium 2012) Nii võib uskuda, et Eesti riigivõim isegi mõtleb sellele, et kõik, mis toimub riigivõimu teostamise juures, tuleb kommunikeerida ka rahvale, kodanikele ja seejuures kahesuunalisena
tähenda, et sellega oleks tutvused lõppenud. Tuleb vaid probleemide lahendamiseks vestelda. 3 KONFLIKT ,,Ladinakeelne sõna communicatio tähendab suhtlust, sidet, ühendusteed. Sotsioloogias tähendab kommunikatsioon inimestevahelist suhtlemist, majanduses ja tehnikas aga ka infovahetust, ühendusteid. ... Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine." (Alas, R.1997:191-192) See, mida keegi tahab teisele öelda, võib suuresti erineda sellest, mida teine aru saab. ,,Konflikt on mingi sekkumise või vastasseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Traditsioonilise seisukoha põhjal on konflikt halb ja seda peab vältima." (Alas, R. 1997: 206) Inimeste omavahelises suhtlemises on konflikt tavaline nähtus ja ka paratamatu. ,,Konfliktid võivad olla põhjustatud:
alusel stereotüüpseks käitumise ajendina. 2.2 Autoriteetsus Autoriteetsus on propaganda aluseks olev põhimõte, mis seisneb propaganda subjekti volitatusesedastada propagandasõnumit. Autoriteetsus võib olla kahetine: 1.formaalne 2. miteformaalne Formaalse autoriteetsuse määrab fikseeritud volituste ulatus (ametijuhend, volikiri) Mitteformaalse autoriteetsuse omistab propaganda subjektile publik. Autoriteetsus ei saa pärineda sõnumi edastajalt endalt ( olla omistatud, usurpeeritud), vaid peab olema saadud mingilt kõrgemalt instantsilt, autoriteedilt (ideelt, valitsejalt, rahvalt, Jumalalt). Nõnda välditakse monoloogsuse printsiibi rikkumist ja publikuga dialoogi sattumist propaganda subjekti isikliku volituse teemal (argumentum ad hominem - Propagandavõte, millega seatakse kahtluse alla propaganda subjekti (PS) autoriteetsus. Apelleerib vastase varasematele vastupidistele väidetele.)
Kompromiss- mõlemad pooled annavd järele, et saavutada üksmeelt, see on optimaalne strateegia juhul ,kui osapooled on võrdse võimuga. Koostöö, probleemi lahendamine- problem lahendatakse süsteemi "võitja-võitja" põhimõttel, mõlemad osapooled püüvad rhuldada teise huvisid, avameelne ja aus arutelu, sobi kui on piisavalt aega ja tulemus tähtis. 29. Suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid.192 Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine. Igasuguse suhtlemise puhul on kaks osapoolt: edastaja ja vastuvõtja. Informeerimise protsess: 1. Saatja- enne informeerimist tuleb kaaluda edastatava teabe tähtsust ja eesmärke. 2. info kodeerimine tähendust kandvasse märgikombinatsiooni, sümbolite keeled. Tulemuseks on sõnaline (verbaalne) või mitteverbaalne teade. Valitud vorm oleneb sidekanalist. 3
annaabi.ee 
