(2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. §92. Määruse vorm - (1) Määrus antakse kirjalikult. (2) Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile. Kui määruse annab haldusorgan edasivolituse alusel, tuleb viidata ka edasivolitusele. Seda nõuet ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamise suhtes. (3) Määruses märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number. Määrus pealkirjastatakse. (4) Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses tuleb nimetada ka muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse pealkiri ja number ning määruse andmise kuupäev ja määruse avaldamismärge. (5) Määrusele
samuti leidub erisusi munitsipaalvara käsutamise kordades. Linnale või vallale laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmiseks on vajalik valla- või linnavolikogu nõusolek (§ 22 p.8) . Kohtus esindab linna või valda vastavalt linna-või vallavalitsus (KÕKS § 30 lg l p. 4). Erivolituseta võib valda või linna kohtus esindada valla- või linnasekretär (KÕKS § 55 lg 4 p. 6), samuti võib anda edasivolituse teisele isikule. 12. ESINDUSE lõppemise alused kui on tehtud tehing, mille tegemiseks volitus anti või kui selle tegemine on muutunud võimatuks (näiteks kui volitus anti teatud konkreetse maja ostmiseks: maja on ostetud või kui seda maja ei ole näiteks mahapõlemise või teisele isikule võõrandamise tõttu enam võimalik osta) ; tähtajalise volituse korral tähtaja möödumisega;
Vajalik kättesaamine. Tegemist ka juhul, kui esindatav teatab sisemise volituse andmisest kolmandale isikule; c) tahteavaldusega avalikkusele (nt veebilehel esindaja avaldamine). Kättesaamine ei ole vajalik. Volitusi võib liigitada: 1. a) spetsiaal-; b) liigi-; c) üldvolitus 2. a) üksik-; b) ühisvolitus (vt TsÜS § 122) 3. a) alg-; b) edasivolitus (vt TsÜS § 119). Edasivolitatu võib tegutseda nii esindatava kui ka esindaja esindajana. Edasivolituse andmise õigus peab tulenema volitusest (erandjuhtudel selle andmise õigust ka eeldatakse). Ühisesindusõiguse puhul on võimalik ka edasivolituse andmine ühelt ühiselt esindajalt teisele. Volitus tekib reeglina tehingu alusel (TsÜS § 117 lg 1). Volitus võib erandina tekkida ka seaduse alusel, st ilma esindatava poolt avaldust tegemata, nt talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 2), vt ka TsÜS 121 lg 2; VÕS § 671 lg 1; AÕS § 71 lg 4.
1) Esindaja kaudu ei ole võimalik teha isiklikke tehinguid (nt abielu, testament, tööleping); esindajaks ta sama aegselt on. Kui selline tehing on vastuolus esindatava huvidega, siis on esindataval õigus tehing tühistada (TsÜS § 131 2) Seadusjärgse esinduse puhul peab esindaja olema täielikult teovõimeline. lg 1). Esindajat ei aita nimetatud olukorras ka edasivolituse andmine teisele isikule ning viimase kaudu lojaalsuskohustuse rikkumine (TsÜS § 131 lg 5). Esinduse kehtivuse eeldused: Tühistamine esindaja poolt on välistatud, kui:
§ 57. Määruse eelnõu teksti ülesehitus Määruse eelnõu tekst koosneb preambulist ja paragrahvidest. 19 § 58. Määruse eelnõu preambul (1) Määruse eelnõu preambulis osundatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus antakse. Preambulis ei osundata sättele, mis ei sisalda volitust määruse andmiseks. (2) Kui ministri määrus antakse volitusnormis sisalduva edasivolituse alusel, osundatakse ministri määruse eelnõu preambulis ka Vabariigi Valitsuse määruse sättele, millega Vabariigi Valitsus on volitanud seaduses sätestatud volitusnormi ulatuses andma seaduse rakendamiseks vajalikud õigusnormid ministri määrusega. (3) Kui määrus antakse Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva volitusnormi alusel, osundatakse määruse eelnõu preambulis lisaks Euroopa Liidu õigusakti vastavale sättele
mis annavad õiguse tehing tühistada. Esindatav võib tehingu tühistada 6 kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast 3 aasta möödumist tehingu tegemisest. Kohaldatakse ühise esindamise korral ka juhul, kui esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi rikkus üks esindaja ja ka juhul, kui esindaja teeb tehingu edasivolituse saanud isiku kaudu. Kui kolmas isik teab, et rikub, siis tehing tühine, kui ei tea, siis on sisesuhte rikkumine ja kehtib. Alati tuleb kontrollida, mis on esindusõigus ja selle aluseks olev õigussuhe. Tehingu tühistamine toimub avalduse esitamisega teisele poolele. Tühistamise tähtaeg sõltub, kelle käest teada sai. Kui esindaja käest, siis mõistli aeg (2 nädalat) hakkab jooksma. Kui sai teada mujalt, siis 6 kuud teada saamisest.
(PS § 3 lg 1 esimene lause, § 154 lg 1). Eesti õiguskorras saab põhiõigusi ja vabadusi piirata üksnes seadusega (seaduse reservatsioon põhiõiguse riive korral). PS § 154 lg 1 kohaselt tegutsevad KOV-d seaduste alusel iseseisvalt (seaduse reservatsioon). KOV on õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse. Määruse koostisosad: · antakse kirjalikult; ·selles tuleb viidata selle andmise aluseks olevale volitusnormile, kui antakse edasivolituse alusel ka edasivolitusnormile (v.a: 1) kohaliku elu küsimuse korraldamisel, kui volitusnorm puudub; 2) volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel); · selles märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number; Määrus pealkirjastatakse; · Kui muudetakse või tunnistatakse kehtetuks teine määrus, tuleb nimetada selle pealkiri ja number ning määruse andmise kuupäev ja määruse avaldamismärge;
annaabi.ee 
