aastasena. Peale sõjakooli lõpetamist naases oma polku ja osales ka mõnes Esimese ilmasõja lahingus. Silmapaitvalt ka Galiitsias, tegeles luuretööga. 1917 määrati staabi ülemaks ja talle telegrafeeriti ettepanek tulla Eesti diviisi ülemaks. Peale peterburis aset leidud riigipööret sai Laidoner teadande Pätsilt endalt, kes oli Eesti Sõjaväelise komitte esimees, et ta määrati I Eesti diviisi ülemaks. Olukord oli keerune, läänes saksa armee, mis valmistus edasitungiks eestisse lätti ja leetu ning vene arme riismed, mis vaatamata massilisele deserteerumisele oli kokku 200 000 meet. Seoses sellega pidi Laidoner kasutama ka oma poliitilist oskust ning tarkust, et mitte kahe tule vahele jääda, samas olid kasuks ka luuretöö kogemused. Oli vaja saada saksa armeelt garantii, et nad toetaksid eesti sõdureid, vastasel juhul kutsutakse viimased tagasi. See kokkuleppe ka saadi, et Eesti on neotraalne ja kuulutati välja Eesti vabariik
juunil 1944. I pataljon, kes oli väljaõppel Jalkala laagris, läks 10. juunil rindele Valkeasaare suunal sulgema vaenlase läbimurret. Ülekaaluka jõu ees taganesid Soome üksused tõrjelahinguid pidades Viiburi-Tali joonele. 20.06. sai I pataljon ülesande kaitsta rindelõiku Viiburi lahe läänekaldal ja saartel. 5 Siin tõrjuti vaenlase katsed luua sillapead edasitungiks Helsingi suunal. 21.06. toodi Viiburi lahele ka JR 200 ülejäänud üksused. 18.07. paigutati JR 200 ümber Vuokse rindelõiku. Lõppenud Äyränpää suurlahingu järel oli lõik suhteliselt rahulik. 31.07. ülendati lipnikeks 147 ohvitserikursuse lõpetanud eestlast, osa neist määrati kohtadele JR 200-s. Seoses raske olukorraga Eesti rinnetel tekkis meestel soov minna võitlema kodumaale, mida Soome võimud arvestasid. Samal ajal NL-ga peetavatel rahuläbirääkimistel oleks eesti
Urmas Salo. Paju lahing - müüt ja tegelikkus. Ajalooline ajakiri 3/2000, lk-d 69-96 Urmas Salo. Julius Kuperjanov Paju lahingus. Tuna 3/2004, lk 39-50 http://4.bp.blogspot.com/_eTX1LVvRUcQ/SnrfAoqdIqI/AAAAAAAAH4Q/Hc6nNjqSNFo/s200 /Raudtee_ajalugu+014.jpg http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2052 / 21.03.2012 / 20:56 Paju lahingu algus 31. jaanuar 1919 kell 10.45 Polkovnik Kalmu käsk edasitungiks Valgale lähtus 30. jaanuari olukorrast, kui Paju mõis ning Tõlliste hobupostijaam olid veel Tartu partisanide käes. 30. jaanuari õhtul alustasid enamlased koos lisajõududega aga uut edasitungi ning vallutasid mõisa keskööks tagasi. Selle tõttu tuli nüüd enne Valgani jõudmist taaskord hõivata Palju mõisa kaitsepositsioonid. Tegemist polnud üldsegi kerge ülesandega, sest mõis asub lamedal kõrgendikul, mida ümbritsevad lagedad väljad
tagalaasutused. Kokku oli diviisis 750 ohvitseri ja 35 tuhat sõdurit ning väljaspool diviisi mitmesugustes üksustes ja komandodes veel 250 ohvitseri ja 15 tuhat sõdurit. Peale selle paiknes Eestis veel Vene väegrupp, mis oli küll üsna laostunud, kuid vaatamata massilisele desrteerumisele oli selles üksuses veel alles üle 200 tuhande mehe. Samuti oli siin PõhjaLätit ja LääneEesti saari okupeeriv Saksa 8. Armee, mis valmistus edasitungiks Eesti mandrile. Seega seisis Eesti diviisi vastas 38 võõrast diviisi. Selles keerukas olukorras pidi Eesti rahvusdiviisi ülem oma sõjaliste teadmiste kõrval ilmutama veel ka diplomaatilist tarkust ja poliitilist oskust, et optimaalne lahendus leida. Siin tulid Laidonerile kasuks tema luuretöö kogemused. Vaaginud tekkinud olukord koos Eesti poliitilise juhtkonnaga, lepiti kokku järgmises: 1. tuleb vältida viimse võimaluseni kokkupõrget Vene armeega; 2
murdelahingute nime all. Neil päevil läks Rahvavägi üle aktsiivsele kaitsele, mitte üksnes ei kaitsnud omi positsiooni, vaid sooritas ka vasturünnakuid, manöövreid ja luureretki. Tallinna (Põhjarinne)ruumis löödi jaanuari esimestel päevadel edukalt tagasi mitmed Punaarmee rünnakud, 5. jaanuaril aga hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Tekkinud segadus sundis enamlasi viieteistkmne kilomeetri võrra tagasi tõmbuma, ning tänu sellele avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused Müüsleri-Mäo-Vodja ruumis vastase pealetungi Paidele ning Aidu mõisa all rünnaku Põltsamaale. Lõunarindel peatati enamlaste edasitung Pärnu suunal ning saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas. Soomusrongide tegevus ja meredessandid: Eestlaste peamiseks löögijõuks kujunesid soomusrongid, millega suutis Rahvavägi koguni domineerida. Ajal, mil soomusrongid tungisid peale piki Tallinna-Narva raudteed, teostas laevastik
ja jagamatu” Venemaa taastamine. Murdelahingud: soomusrongide tegevus, meredessandid; lahingud Tallinna eel, Kesk- Eestis ja Lõunarindel. 1919 toimunud rindevõitlused on tuntud murdelahingute nime all. St et kaitselt mingi üle ründele, luurele jne. Tallinnas kandis löödi 5. jaanuaril tagasi edukalt mitmed Punaarmee rpnnakud, 5. jaanuaril hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Enamlased tõmbusid selle peale mitukümmend kilomeetrit tagasi, seega avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused pealetungi Paidele ja Põltsamaale. Lõunarindel peatati edasitung Pärnule ja saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas Rahvaväe vastupealetung: Utria dessant ja Narva vabastamine; Rahvavägi oli küll arvulises vähemuses, kuid hakkas tasapisi Eestit vabastama. 12. jaanuar vabastati Rakvere ja mõeldi Narva peale. 17. jaanuar maandus Utria rannikul 1000 meredessanti. Selle põhijõud sulgasid Laagnal Punaarmee taganemise, soome vabatahtlikud
annaabi.ee 
