pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul, moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt.). Igas paigastikutüübis on oma pindalaliselt domineerivad paigased, mille nimetus kajastub ka tüübinimetuses. PAIGAS- ühel mesoreljeefivormil - künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigas on oma olemuselt paikade territoriaalne süsteem, millel on vete liikumise, lahustunud ja tahkete ainete edasikande ühesugune iseloom ning kasutuseeldused. PAIK-geokompleks, mille piires kõik vastastikku seotud maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustega. Nt: paiga e. faatsiese suurusjärguga geokompleks on kujunenud ühe reljeefielemendi piires (teatud ekspositsiooniga nõlval, jõe kaldavallil, lammil, mererannatasandil jne.), millel on ühesugune pinnakate, veerežiim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus. 7
Olulisuse ja tundlikkus mõjuri suhtes. Kantserogeenid:Ohu määratlemise osas, kas aine võib olla kantserogeenne Doos- tagaärg seose hindamine- kui kergelt tekitab vähktõbe Tõendusmaterjal- andmed inimese, loomade kohta, lisaandmed Tõendite kaalukus: küllaldased, piiratud, ebapiisavad, puuduvad, negatiivsed. Saaste allikad:atmosfääri heitmed, heitvesi, settebasseinid, kemikaalide mahutid, jäätmete põletamise kohad, jäätmehoidlad, ohtlikud jäätmed, reostatud pinnas. Edasikande kk: õhk-lendumine atm, pinnas-lahustumine, põhja, pinna vesi- sademed, liikumine vetes, settimine, põhjasetted, elustik- bioakumulatsioon Hüdrolüüs- keemiline ühend veega reag. Laguneb, Oksüdeerumine, Biol.llag Muutujad, mille põhjal hinnatakse aine sattumist organismi Aine kontsentratsioon kontakt punktis, kokkupuute viis(nahk,kopsud, seedetrakt), kokkupuute määr, toime sagedus/kestus, kehakaal,toimeaeg. Joomisel keskmine ö/p saaste annuse arvut.
settebasseini, osakeste kulumine, ümardumine. Settimine edasikandvate jõudude mõju vähenemisel setivad purdosakesed settebasseinis maismaal või meres; veekeskkonnas toimub settimine ka lahustest kas otse keemiliselt või kaudselt biokeemilisel teel. Sedimentogenees lähtekivimite murenemisel ja erosioonil, vulkaanide pursetel ja organismide elutegevuse tulemusel kujunenud materjali edasikande ja settebasseini ladestumise protsesside kogum, mille tulemusel moodustub sete. Mattumine protsess, mille käigus settinud materjal kattub uute settekihtidega. Litifitseerimine e kivistumine mattunud setete muutumine tsementeerumise ja osalise ümberkristalliseerumise teel kõvastunud settekivimiks. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise
ülehindamisest tingituna selgitatakse rannasetete liikumist pahatihti voolamisena. Ilmselt on tegemist võõrkeeltest pärit tõlke apsiga, sest otseselt tõlkides näiteks vene ja inglise keelest (vn. potok nanosov, ingl .k. sediment streem) oleks tegu nagu tõepoolest setete voolamisega, mida põhjustavad tuulehoovused. Sellest tingituna mõnigi kord setete pikiranda liikumise iseloomustamiseks on püütud mudelite abil iseloomustada kasutades liikumapaneva jõuna hoovusi. Hoovuste jõud ja edasikande jõud piirdub peamiselt hõljumina edasikantavate dispersses olekus setete, veest kergemate vedelike ja veepinnal hõljuva orgaanilise ainese (vetikad, meretaimed, ka risu ja ajupuit) edasikandega. Tegelikult pole settevoolu mehaanikas midagi ühist voolamisega. Rannasetteid liigutavad ja veeretavad rannajoonele mingi teravnurga all randuvad tormilained, viies liivaterakesi või veeriseid mööda lauget nõlva samuti nurga all üles, kust need jälle raskusjõu ja tagasivoolava vee mõjul
Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis. Peptiidhormoonid: Sünteesitakse prehormoonide ja preprohormoonidena. Säilitatakse membraaniga ümbritsetud graanulites. On suhteliselt polaarsed. Neid ei saa manustada oraalselt. Neil on tavaliselt rakumembraani retseptorid. Suuruselt varieeruvad 3 kuni sadade aminohapeteni. Vees lahustuvad. Suurima arvukusega hormoonid. Kuna peptiidid on imepermeaablid, peavad need kasutama membraaniretseptoreid ja second messenger signaali edasikande mehhanisme. Enamik kasutab g-proteiiniga paarduvaid retseptoreid, aga mõned kasutavad türosiin-kinaas tüüpi retseptoreid. Amiinhormoonid: On olemas kahte liiki türosiini derivate: Türoidhormoonid ja katehoolamiinid. Steroidsed hormoonid: Pole vees lahustuvad aga on rasvlahustuvad. Kõiki sünteesitakse kolesteroolist. Glükokortikoidid. Mineraalkortikoidid. Androgeenid. Östrogeenid. Progesteroonid.
- Agonist - stiimul, mis ei ole rakule omane signaal, kuid indutseerib samuti rakureaktsiooni . - Antagonist - ühend, mis seostudes blokeerib küll retseptori, kuid ei kutsu esile rakureaktsiooni . 5. Milles seisneb steroidsete ja peptiidsete hormoonide erinev toimemehhanism? Steroidne hormoon seostub rakusisese retseptoriga ja kompleks seostub DNAga aktiveerides geene. Valguline hormoon seostub rakupinna retseptoriga, mis seejärel aktiveerib järjestikku rida signaali edasikande molekule. 6. Millised ained on signaalideks rakkudele? Ligandid e signaalmolekulid on väga erinevad ained : valgud (kasvufaktorid, tsütokiinid); peptiidid (signaalid immuunsüsteemis); aminohapped (hormoonid T3,T4); nukleotiidid (cAMP); steroidid (hormoonid); rasvhapped ja derivaadid (prostaglandiinid); lahustunud gaasid (NO). 7. Signaalmolekulide näited – eelmine küss. 8. NO kui signaal silelihasrakkudele. Toimemehhanism NO on signaalmolekul silelihaste lõõgastumiseks
kohaselt. Üle 1000 Hz sagedustel reageerivad erinevad neuronid erineva hilistumisega, lubades nii edasi kanda kuni 5000 Hz sagedust. (Meenutame, et üksikneuroni teoreetiliselt maksimaalne edastatav sagedus saab olla kuni 1000 Hz.) Kõrgemate sageduste tajumise võimet laineteooria seletada ei suuda ja eeldatavasti tuleb sageduste vahemikus 5000 20 000 Hz jällegi aluseks võtta kohateooria. Kuulmise patoloogia võib kõige lihtsaima jaotuse kohaselt tuleneda kas helilainete edasikande häiritusest välis- ja keskkõrvas või närvikahjustustest sisekõrvas. Nii eristatakse juhtivuskurtust (mis tuleneb trummikile või keskkõrva kahjustusest) ning närvikurtust (karvrakkude kahjustust). Subjektiivselt on huvitav iseenese hääle kuulmine helisalvestusseadme vahendusel tavaliselt oleme seda häält esmakordselt kuuldes üsna üllatunud, teada saades, kuidas meie hääl kõigile teistele hoopis erinevalt kostab kui meile enestele