Looja totalitaarses ühiskonnas Totalitaarne reziim on poliitiline reziim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid.
Etenduse autor ja lavastaja eesmärgiks on vaatajaid mõtlema panna. Tahetakse, et inimene teeks omad järeldused ja juurdleks enda vigade üle ning püüaks neid parandada. Tihti on inimesed väga osavad teisi kirtiseerima ja nende vigu hukka mõistma. Iseenda juures on raske halbu omadusi märgata ja veel vähem neid tunnistada. Nähes oma vigu justkui kõrvaltvaatajana teatri etendusest on suurem võimalus, et inimene mõistab oma ebasobilikku käitumist. Teater on suuteline inimesi mõjutama, kui inimesed ise saavad aru oma vigadest ja tahavad muutuda ning paranda end. Teater on tänapäeva üks hariv, meelelahutuslik kultuuri vorm, kus etendatakse olukordi, mis tulevad ka elus ette. Teatril on suur võime inimeste pahesid paranda, kuid seda ainult juhul, et inimene ise on valmis muutuma ja tahab oma elu paremuse poole suunata.
Grafitit viljelevad erinevad inimesed ning see on sarnasel kujul olemas olnud juba antiikajast. Tänapäevane grafiti ehk siis tavaliselt aerosooliballoonidega loodud kunst võib hõlmata lihtsaid jõukudevahelisi märke kuni suuri, värvilisi ja oskuslikult teostatud seinamaale. Tegeletakse üksi või gruppides ja enamasti varastel hommikutundidel. Grafitit on selle sünnist saati nähtud kui midagi keelatut ja ühiskonda ebasobilikku. Tõepõhi on sellel muidugi all, sest seda tehakse sageli ilma loata ning paljud algajad kritseldajad arvavad olevat lahe sodida avalikesse kohtadesse labasusi. Kuigi sodijaid peab karistama, ei tohiks sellega ka tõelisi tänavakunstnikke survestada. Suurimaks probleemiks on sobilike pindade puudumine, mistõttu paljud väljendavad ennast esimesel ettejuhtuval seinal ning pälvides sellega hoonete omanike pahameele
tehnoloogia sülle ning nad kasvavad sellega koos üles, teadmata ohte, et keegi teine võib teiselpool ekraani kirjutada nagu teismeline. Samuti kahjustab see neid nii nende õpingute kui ka kirjakeele suhtes. Üks kõige suurem, kuid ka kõige levinuim suhtlusportaal on Facebook, kus inimesed saavad üksteisega jagada erinevate piltide, linkide, videote avastusi ning suhelda. Mida aeg edasi, seda rohkem on näha vabadust suhtlusportaalides. Inimesed ei karda jagada midagi vägivaldsemat või ebasobilikku, sest ega midagi hullemat juhtuda ei saa kui, et moderaator selle pildi lihtsalt ära keelab või kustutab. Samas on tal võimalik endale koheselt uus konto teha. Facebook on ise samuti täis reklaame ning mänge, milles võib näha vägivalda või valet kirjakeelt. Ainuke allikas, mis on veel säilitanud normaalse, ilusa eesti keele võib olla ainult raamat. Kuid kui me nii jätkame, siis tekib küsimus, kui kauaks? Mida ette võtta?
ummikuid. Samuti säilib metropolides tänu jalgratastel liiklejatele veidigi puhtam õhk. Ka Eesti pealinnas, ja tegelikult ka teistes linnades, püütakse inimesi meelitada aina enam kasutama liiklemiseks jalgrattaid, kuid märkimisväärseid tulemusi see veel andnud ei ole. Sellel on põhjused, mis näitavad kätte ka jalgrattaga liikumise miinuseid. Kahtlemata üks väga oluline põhjus, mida inimesed tegelikult muuta kuidagi ei saa, on Eesti kliima. Aastas 9 kuud rattasõiduks ebasobilikku ilma on üsnagi mõistetav põhjus, miks see pole eestlastel lemmik liikumisviis. Samuti ei ole meie linnades jalgrattaga liikumine just eriti turvaline. Liikluses on jalgratturid vähem märgatavad, eraldi jalgrattateid on linnades veel üsna vähe. Need on vast olulisemad ja üldisemad põhjused, mis jalgratas kui liikumise viis ei ole Eestis veel väga populaarne. Lisaks on kindlasti Eestis probleeme sellega, et rattaid lihtsalt varastatakse. Minna poodi
Tegevuste läbiviimiseks on mitmeid võimalusi. • Valik – õpetaja valib harjutamiseks välja mõned lapsed, laste arv sõltub sellest, kui palju aega on tegevuseks ning milline on eesmärk. • Rollimäng – lastele antakse rollid, mida nad peavad kehastama. • Täiendamine – pärast rollimängu juhitakse tähelepanu sotsiaalselt kohasele käitumisele. ning seda kinnitatakse. korrigeeritakse ebasobilikku käitumist ja palutakse see õigesti esitada. • Kinnitamine – positiivne on vajalik, et omandatav oskus muutuks laste käitumisrepertuaari osaks. Võtetest saab kasutada julgustamist, premeerimist, privileegide võimaldamist ja arvestuse pidamist tehtud edusammude üle. • Diskussioon – korraldatakse arutelu osalejate ja “pealtvaatajatega”. Küsitakse, kuidas nad end rolli täites tundsid ja nt
annaabi.ee 
