pungasoomusteta. Weigela Vastakud lihtlehted, Õied kellukjad kuni lehterjad, Vili puitunud kupar, milles saagjaservalised, viietised, roosad, punased, kandilisi tiivulisi või tiivut abilehtedeta valged või kollased, seemneid. ebasarikjates õisikutes. 2.2.1. Perekond kuslapuu (Lonicera) Perekonda kuuluvad enamasti suvehaljad, harva igihaljad vastakute lühirootsuliste lihtlehtedega põõsad ja puitliaanid. Liaaniliikidel võrse tipmised lehed tihti alusel kokku kasvanud ja võrset ratasjalt ümbritsevad. Osadel liikidel võrsed säsiga, osadel õõnsad. Õied on tavaliselt kahekaupa või liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, viietised,
pojengilised – Paeoniaceae Sugukond paksulehelised – Crassulaceae Laialt levinud, üle 1000 liigi, palju ilutaimi, mõned paljunevad leheservadesse tekkivate taimekestega vegetatiivselt Sukulentsed rohttaimed (turdrohttaimed), poolpõõsad või põõsad Lehed vahelduvad või vastakud Õied viietised, kroon enamasti lahklehine, aktinomorfne Viljalehed alusel rohkem või vähem kokku kasvanud, igal emakakael ja nektarit produtseeriv lise Õied ebasarikjates õisikutes Vili on kukkurvili Eestis looduses kultuuris kukehari (Sedum) kukeharjad turdleht (Crassula) mägisibul liivsibul (Jovibarba) Sugukond kivirikulised – Saxifragaceae Lähedane sugukondadele paksulehelised (eristab, et pole sukulentsed) ja sõstralised Rohttaimed, püsikud Lehed vahelduvad Õiekate viietine, kroon lahklehine, aktinomorfne Viljalehti 2, alusel kokku kasvanud Vili on kupar
kurerehalaadsed (APG III järgi kuuluvad malviidide hulka) ja sug. Vitaceae viinapuulised (APG III järgi selts Vitales ) Selts Geraniales - kurerehalaadsed Sug. Geraniaceae kurerehalased o eluvormilt rohttaimed, poolpõõsad või põõsad, sageli aromaatseid õlisid sisaldavate näärmekarvadega Lehed tavaliselt hõlmised või lõhised, enamasti abilehtedega Õied hüpogüünsed (sigimik ülemine), tsümoossetes (ebasarikjates) õisikutes Õiekate viietine või neljatine Kroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga) Tolmukaid 10 või mõnikord 15; kui 10, siis välimine ring kroonlehtedega vahelduvalt; Viljalehti 5 Sigimik sünkarpne (liitviljalehine) ühe emakakaelaga Vili skisokarpne (laguvili: jaguneb valmides nokaga osaviljadeks,
91 Lodjapuu (Viburnum) Konkreetne liik: Villane lodjapuu (Viburnum lantana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: püstine tugevasti hargnev põõsas Lehed: Lehed paksud, munajad kuni piklikmunajad, lehetipp lühidalt teritunud, leheserv tihedalt peensaagjas, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks Õied või õisikud: Õied võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: kiirekasvuline, saastekindel, põuakindel Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast mulda ja avapäikest, kuid kasvab ka mujal (vähenõudlik) Kasutamine haljastuses: kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna Joonis 88. Villane lodjapuu ,,Jaroslava" (http://seemnemaailm.ee/eng/index.php?GID=6581)
Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae 40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales Sugukond kurerehalised Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga Vili on jaguvili, mis jaguneb nokaga osaviljadeks Rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Sageli aromaatseid õlisid sisaldavate Näärmekarvadega Selts mürdilaadsed – Myrtales Kaks suurt troopika sugukonda – mürdilised ja roodlehelised, mõlemas 4000-5000 liiki ja mõned väiksemad – k ukesabalised ja pajulillelised Enamasti puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega
Lehed: paksud, munajad kuni piklikmunajad, 5...15 x 3...9 cm, lehetipp lühidalt teritunud, lehealus ümar kuni nõrgalt südajas, leheserv tihedalt peensaagjas, 8...13 roodudepaariga, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, leheroots 1...3 cm pikk, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks. Õied: võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged, V-VI. Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, 1000 seemne kaal 40...45 gr Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, milline on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede
lubjarikkaid muldi. Eestis kultuuris sage ja haljastuses laialt kasutatud liik, sest on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. · Lehed ovaalsed kuni munajad, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt peensaagja servaga, alt helerohelised, tihedalt tähtkarvased, 6...12 cm pikad ja 4...9 cm laiad. · Õied: võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged, õitseb mais-juunis. · Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, viljad valmivad oktoobris. · Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede kaitseribadesse, parkide põõsarindesse, metsaservadesse istutatuna. 37. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kodumaise 3...4 m kõrguse hallikaspruuni krobelise tüvekoorega põõsana võib teda
Tunnused: Võrsed: hallikad kuni pruunikad, kaetud noorelt tihedalt hallide tähtkarvadega, hiljem paljad. Lehed: paksud, munajad kuni piklikmunajad, 5...15 x 3...9 cm, lehetipp lühidalt teritunud, lehealus ümar kuni nõrgalt südajas, leheserv tihedalt peensaagjas, 8...13 roodudepaariga, pealt tumerohelised, paljad, alt hallikasviltjad, leheroots 1...3 cm pikk, tihekarvane, kuivadel sügistel värvuvad lehed punakaiks. Õied: võrsete tipuosas kuni 10 cm läbimõõduga ebasarikjates õisikutes, valged kuni kollakasvalged, V-VI. Viljad: elliptilised, kuni 10 mm pikad, algul erepunased, valmides läikivmustad, 1000 seemne kaal 40...45 gr, X. Villane lodjapuu on haljastuses laialt kasutatud liik, milline on kiirekasvuline ja üsna vähenõudlik. On saastekindel ja väga põuakindel liik, eelistades lubjarikast mulda ja avapäikest. Haljastuses kasutatakse gruppidena või vabakujuliste hekkidena, maanteede
annaabi.ee 
