Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ebaoluliselt" - 9 õppematerjali

Tehnoloogia tarbimine ≠ Tehnoloogia kasutamine
3
doc

"Tehnoloogia tarbimine ≠ Tehnoloogia kasutamine“

ostma sundivate tegurite juurde. Pean ära märmine, et see on kül väga hea, et esees on täpsustadud, millega piiratakse oma vaadeldut, kuid ma pean siiski ära tooma, et tehnoloogia võibki olla suunatud teadusele ja sel juhul on teadustöötajad lõpptarbijateks. Minu meelest on seega see sõnavalik veidi ebasobilik kuna see jätab mulje nagu teadusele või tööstusele mõeldud tehnoloogia on vähetähtis või oleks seda ebaoluliselt vähe. Autoripoolne tehnika arengu jaotamine arengufaasidesse on minu meelest väga asjakohane. Olen ka alati mõistnud, et kohe ei tasu midagi osta, aga pole sellise jaotamiseni jõudnud. Seega selle kohapealt ma nõustun täielikult autoriga, et tehnoloogi on tõesti nagu vili, mida tasub tarbida vaid siis kui see küps on, enne seda on see kibe ja võib tekitada erinevaid ebameeldivusi (tehnoloogiavidin pole piisavalt palju aega saanud,

Kategooriata → Väljendusoskus
31 allalaadimist
Võõrandamis lepingud
10
doc

Võõrandamis lepingud

kolme aasta jooksul tagasiostuõiguse tingimuse kokkuleppimisest. § 240. Ostja vastutus (1) Kui ostetud asi on enne tagasiostuõiguse teostamist hävinud või halvenenud või kui seda ei saa muul põhjusel üle anda ostjast tuleneva asjaolu tõttu või kui ostja on asja oluliselt muutnud, peab ostja müüjale hüvitama sellest tuleneva kahju. Kui asi on halvenenud asjaolu tõttu, mille eest ostja ei vastuta, või kui asja on ebaoluliselt muudetud, ei või müüja nõuda sellest tekkinud kahju hüvitamist ega alandada ostuhinda. (2) Kui ostja on enne müüja poolt tagasiostuõiguse teostamist ostetud asja käsutanud või kui asja on käsutatud sundtäitmisel või pankrotimenetluses, on ostja kohustatud käsutamisest tekkinud kolmandate isikute õigused kõrvaldama. § 241. Kulutuste hüvitamine Ostja võib nõuda müüjalt tema poolt ostetud asjale enne tagasiostu tehtud kulutuste

Õigus → Õigusaktid
35 allalaadimist
KAUBANDUSÕIGUS
56
docx

KAUBANDUSÕIGUS

võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Kinnituskiri – mis see on, mis see annab? (1) Kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui kinnituskirja saatja teadis või pidi teadma, et lepingut ei ole sõlmitud, või kui kinnituskirjas märgitu erineb kokkulepitust niivõrd, et kinnituskirja saatja ei või mõistlikult arvestada teise lepingupoole nõusolekut kinnituskirja sisuga. Tüüptingimused-

Õigus → Õigus
10 allalaadimist
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

kokkuleppe sisu. Seega vaidluse korral võib kinnituskiri olla üheks tõendiks lepingu sõlmimise kohta. Kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus. Lepingu lõpetamine või muutmine Lepingu muutmise ja lõpetamise korral tuleb järgida seaduses ettenähtud vorminõudeid. TsÜS § 77 lg 3 esimese lause kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Õigus → Võlaõiguse üldosa
142 allalaadimist
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
142
doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

tehing, millega võõrandatakse kinnisasi ühelt isikult teisele olema notariaalses vormis. Kinnituskiri Kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus. Kinnituskirja olemuslikuks tunnuseks on olukord, kus leping on juba sõlmitud, ning kinnituskirja funktsiooniks on eelkõige tõendada saavutatud kokkuleppe sisu. Seega vaidluse korral võib kinnituskiri olla üheks tõendiks lepingu sõlmimise kohta. 11 Lepingu muutmine ja lõpetamine

Õigus → Võlaõiguse üldosa
113 allalaadimist
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
71
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

tehing, millega võõrandatakse kinnisasi ühelt isikult teisele olema notariaalses vormis. Kinnituskiri Kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus. Kinnituskirja olemuslikuks tunnuseks on olukord, kus leping on juba sõlmitud, ning kinnituskirja funktsiooniks on eelkõige tõendada saavutatud kokkuleppe sisu. Seega vaidluse korral võib kinnituskiri olla üheks tõendiks lepingu sõlmimise kohta. Lepingu muutmine ja lõpetamine 11

Õigus → Võlaõiguse üldosa
70 allalaadimist
Võlaõiguse üldosa konspekt
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

aktseptile kohaldatavad reeglid. Muudatused kinnituskirjas ei tohi varem kokkulepitust oluliselt erineda ega seda oluliselt ätiendada. Pool peab seega otsustama vastavalt asjaoludele, kas kinnituskirjas tehtud muudatused ja täiendused on olulised või mitte, sest üldist määratlust muudatuste ja täienduste olulisuse kohta ei ole võimalik anda. Kui aga kinnituskijras sisaldauvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnitituskirja saamist viivitmatult ei teata, et ta ei ole nendega nõus (§ 32 lg 1). Seleks, et vältida õisute kuritarvitamist, kohustab seadus leingupoolt viivitamatult vastu vaidlema ainult ebaolulistele moodatustelekinnituskirjas, sest olulised muudatused võrreldes suuliselt kokkuleptuga ei muutu ka kinnituskirja abil lepingu tingimusteks. Viivitamatult tähendab siin mõistliku viivitusega vastuse saatmist

Õigus → Õigus
435 allalaadimist
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

Aastanumbrite järjekorra meetod ­ leitakse aastanumbrite summa (1+2+3+4+5=15) Aasta Põhivara maksumus Arvest amort summa Põhivara jääkmaksumus Akum kulum 1. 180 000*5/15= 60 000 120 000 60 000 2. 180 000*4/15= 48 000 72 000 108 000 3. 180 000*3/15= 36 000 36 000 144 000 ... Juhul kui vara lõppväärtus on ebaoluliselt väike, võib seda lugeda nulliks. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseerimist ei peatata. Kui vara eemaldatakse lõplikult kasutusest, tuleb amortiseerimine lõpetada ning sõltuvalt vara edasisest saatusest see kas bilansist eemaldada (maha

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
716 allalaadimist
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

tähendab või mida autor „tegelikult” mõtles. Kuulajatähendus on tervikuna kuulaja sees ja olemuslikult subjektiivne; neid tähendusi on täpselt sama palju kui kuulajaid. Kuni ei õnnestu leida kaht peensusteni ühtmoodi mõtlevat inimest, ei ole ka võimalik, et kaks inimest ühest (vähegi keerukamast) tekstist ühtmoodi aru saaksid. Lihtsamate tekstide või sarnasemate kuulajate puhul võivad erinevused olla väikesed, isegi ebaoluliselt väikesed, aga see ei muuda neid olematuks. Semantiline tähendus Semantiline tähendus (ehk tekstitähendus, sõnastikutähendus, otsene tähendus, sõnasõnaline tähendus) on see, mida mingi väljend keeles objektiivselt ja suhtlejatest sõltumatult tähendab – ja paraku ei ole seda olemas. Vähemalt ei ole keegi seda kuskil vaadelnud, mõõtnud ega muul viisil tuvastanud. Ka ei ole keegi kirjeldanud ühtegi semantilise tähenduse tuvastamise meetodit, mis ei sisaldaks kuidagi inimeste

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun