Nende alla kuulusid valitsemiseks loodi linnaduumad, rootsi ajal annetatud kuhu sai esindajaid ka mõisamaad. Haldus ja vähemjõukamatest kihtidest valida. 4) kohtureform. maksukorraldusest pearahamaks, mille tõttu õige raha saamiseks hakati elanikkonna loendusi e hingeloendusi pidama. 5) mõisnike mõisad muudeti pärusomanditeks, et ei tuleks aadli vastuseisu võimule. See tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele. KESTIS ENAMASTI VAID KATARIINA II VALITSUSAJAL 1796 AASTAST.
Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30vitsavõi kepihoopi Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada. Lõpp ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt. §29 Pietism, vennastekogudus, Ratsionalism Pietism uus usuvool Saksamaalt. 172030, valitsev seisund pastorkonnas. Luteri usu lähendamine rahvale, usu pähetagumine muutus selle arusaadavaks muutmise ja seletamise vastu. 1739täielik eesti keelne tõlge piiblist. Ratsionalism 18saj. Teisel poolel uus usuvool. Eesmärgiks sai rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, pärisorjust
Tagas kiirema arengu (võimaldas suhteid Lääne-Euroopaga) Vene aeg(1762-1796) Võimule tõsus Katariina II, kes taotles siinsete aadlike privileegide kaotamist ja tugevamat sidumist impeeriumiga. Elluviijaks sai George Browne. Ta pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist. Algas asehalduskord. Et murda siinse aadli vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele. Vene aeg(1796-...) Et vältida pingete teravnemist, taastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasem valitsemisviis. 5.Talurahva 17.-18. saj Rootsi ajal Pärisorjus ja sunnimaisus kinnistusid (talupoeg oli mõisnikust isklikus sõltuvuses, kasvasid teokoormised). Karl XI tahtis küll pärisorjus kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Liivimaa
*Katariina II- 1762. aastal Venemaa troonile tõusnu. Tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. *Asehalduskord 1783-1796- kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu Venemaal kehtestatud uue haldusseaduse laiendamise vastu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärisomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt. 1783 aastal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Lisati uusi maakond ning muutus senine administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused, seega oli Eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna. Olid ka poliitilised ümberkorraldused.
tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda aastatel 177375 toimus Venemaal Pugatsovi ülestõus toimus murrang Katariina II poliitikas asus riiki tugevdama 1775. a võeti Venemaal vastu uus haldusseadustik, millega ühtlustati valitsemist ja tugevdati võimu kohapeal kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt 1784. a puhkesid ulatuslikud talurahvarahutused, nn pearaharahutused, sest asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist suurim neist Puuaiasõda Asehalduskord (17831796): 1783. a kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra nime all muudatused administratiivjaotuses:
Teistel juhtus aga see, et nad takerdusid kodusõjas Soomesse ja hilinesid Stockholmi jõudmisega. Sel ajal oli kuulutatud välja Eesti vabariik ja Saksa okupatsioon oli alanud. Delegatsioonil tuli ümber mõelda oma esialgne ülesanne, neil polnud mõtet tagasi pöörduda okupeeritud Eestimaale. Otsustati, et ka pärast vastuste saamist jäädakse tegutsema Euroopasse. Kodumaalt teadete hankimine oli raskendatud, apelleeriti ebakindlatele kuulujuttudele ja püüti anda üldist hinnangut Eestlaste arvamusest Saksa okupatsioonile. Esimene edu 20. märtsil: Pr ja Briti valitsused teatasid, et tunnustavad Eesti Asutavat Kogu kui de facto kürgemat võimu Eesti Vabariigis - see ei olnud just kõige õnnestunum tunnustus, sest Eesti Asutavat Kogu ei olnud asutatud, pidid küsima tunnustus Eesti Maanõukogule. See eesmärk täitus mais: 5. mail saadi brittidelt, 13. mail Pr valitsuselt ja 19. mail Itaalia valituselt.
annaabi.ee 
