mitmeid looteid. Nagu ma eelpool mainisin kulus enne õnnestunud katset, mille tulemusena nägi ilmavalgust lammas Dolly aset 276 ebaõnnestunud katset. Kui üldsus suudab veel sellest suurest arvust loomade puhul mööda vaadata, siis inimembrüo kallale minnes nähtakse selles ebainimliku teguviisi, mida võiks võrrelda, vähemalt minu tõekspidamistele toetutudes, massimõrvaks. Ma näen organismide, eelkõige loomade ning inimeste, kloonimist ebaeetilisena. Teatud aspektid elust peaksid jääme laboritest ja katseklaasidest eemale. Kas see, et inimkonna areng on jõudnud tasemele, kus me oleksime võimelised tootma kloonindiviide peab kohe tähendama, et me seda ka tegelikult tegema peame ning vajame? Kõigele lisaks ei tea me ka seda, millised oleksid massiliste kloonimiste tagajärjed. Ja paljast uudishimust ei ole mõtet hakata ka katsetama ning maailma pahupidi lööma hakata.
Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme. -UK's = jaguneb kaheks: narrow business ethcis ehk kitsas ärieetika ja broad
Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. -USA= Business ethics -Saksamaal= käsitletakse, kui ettevõtluseetikat, mis kajastab ainult ettevõttesiseseid eetilisi probleeme.
Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. Ettevõtte eetikakoodeks on selle käitumisnormide ja eetiliste veendumuste kirjalik konstanteering, mille koostab tavaliselt ettevõtte tippjuhtkond ning millest kinnipidamist peetakse ettevõtte töötajatele kohustuslikuks
väljapoole suunatud koodeksid deklareeritakse, millised kohustused organisatsioon ühiskonna ees võtab. Kasutatakse nende organisatsioonide puhul, kus tegevus mõjutab ühiskonda laiemalt (nt arstid). ÄRIEETIKA Eetiliste printsiipide kasutamine äris kujunes välja Ameerikas 1970. aastatel kuna tavaõigussüsteemimaal on kaotus või võit kohtuprotsessis sõltuv sellest, kui eetilise või ebaeetilisena suudavad kaitsja ja süüdistaja tegelaste käitumist esitada. Üks kindel põhjus on ka see, et sealsed suured korporatsioonid mõjutavad tarbijat ja ühiskonda ja mille majanduslik edukus sõltub ühiskondlikust arvamusest, seega ka sellest, kui hea, õige ja eetiline nende tegevus üldsusele paistab. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Ärieetilise probleemide tekkepiirkonnad
Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsal (ettevõte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, tarnijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest. Niisiis on ärieetika kasvava populaarsuse üheks põhjuseks firmade vajadus hoida endast positiivset arvamust tarbijate, konkurentide ja kogu ühiskonna silmis, millest nende edu sõltub, aga ka äritegevuse muutumine kiiremaks ja rahvusvahelisemaks. 2
law) maa. Tavaõigus tugineb traditsioonidele, pretsedentidele, praktikale ja tavadele ning tähtis osa seaduse tõlgendamisel on kohtul. Võit või kaotus kohtuprotsessis, samuti karistuse suurus sõltuvad tavaõiguse puhul suuresti seaduste ja protsessi osaliste käitumise tõlgendamisest. Võit või kaotus kohtuprotsessis või karistuse suurus sõltub USA-s suurel määral sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudavad süüdistaja ja kaitsja tegelaste käitumist esitada. Euroopas valitsev rooma-germaani õigussüsteem oma täpsete määratlustega on enamiku juristide arvates parem ja tõhusam kui anglosaksi oma. Anglosaksi õigussüsteem oma eba- määrasusega annab juristidele tohutult tõlgendus- ja teenimisvõimalusi. Tavaõigusega maades on lepingud pikad ja detailsed. Tsiviilõigusega maades aga lühemad ja
annaabi.ee 
