kallaletung. Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. Kiilkiri. Kiilkirjatahvel. Sumer, u. Kiilkirjatahvli fragment. Kiilkirja märkide 2900 e.m.a. kujunemine. Akkadikeelne tekst kiilkirjas. Mesopotaamia arhitektuur. Eanna tsikuraat Uris. Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon e.m.a. Silindervõlv. Kuningas Assurnasirpal II Ishtari värav. Babülon, u. palee troonisaal Ninives, Etemenanki, jumal 525 e.m.a. Assüürias. u. 7
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või
ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves Meisel Nuga Haamer Oda Puur Nooleots Höövel Mõõk Nõel Liim Nael Saabas Ehitus Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad
· 133. Kui keegi mees on sattunud sõjavangiks ja tema majas on, mida süüa, siis tema naine[...ärgu astugu teise] majja. Kui see naine ei ole hoidnud vara ja astub teise majja, see naine tõestatagu süüdi ja visatagu vette. Tsikuraat · Tsikuraat on massiivne, astamgutena ülespoole ahenev torn · E. astmiktempel · Tipus asus väike tempel, kus preestrid said ühendust võtta jumalatega Eanna tsikuraat Ur'is Sumeri linnriigid · Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur
4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka Süüriasse, Elamisse ning Egiptusesse. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning tellised, võib-olla ka kiri ja silinderpitsatid kujunesid seal osalt Lähis-Ida mõjul. Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutasid oma kolooniaid või kaubavahetusjaamu nagu näiteks Habuba Kabira Eufrati keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulid kasutusele silinderpitsatid. Uruki linna Eanna rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on Uruki ajastu arhitektuuri üks peamisi näidiseid. Kiilkiri tekkis Sumeris u 33003200 eKr, pisut hiljem tekkis kiri iseseisvalt tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üks sellaseid tuntumaid kunstiteoseid on nn Uruki vaas. Jemdet Nasri periood oli ajavahemikul 31002900 eKr. Toimus Uruki süsteemi langus ning kultuuri levik rohkematesse Mesopotaamia linnadesse. Üks suur keskus Uruk asendus
· D ooria (vanim,lihtsaim) Lainevööt Poseidoni auks ehitatud tempel Topelt antidega tempel Vasakult:dooria sammas, ioonia sammas, korintose sammas. Vana-Mesopotaamia kunst Vana-Mesopotaamiat loetakse Euroopa kultuuri hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas iseloomulik must habe, suur nina ja suured silmad. Kujutatavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia reljeefid ja kujud. Reljeefi kunst oli hästi arenenud. ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, Igal sumeri linnriigil oli oma jumal, keda peeti linna valitsejate lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias valitsejaks. Tehti jumala figuure kivist, jumalaid
See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri linnriike. Seal oli keskne Enki tempel, u 4000 e.m.a. Astmiktempel ilmselt, aga leitud vaid vundament. Samal aastal kerkis ka Uruk. Sellest kujunes 3500 suuur linn ja aina kasvas 500 aastat. Kihistusi palju. Elanikkond ulatus hinnanguliselt oma hiilgeaegatel kümnetesse tuhandetesse. Selle keskmes oli templikompleks. Tsikuraat, pühendatud taevajumalale An ja taevajumalannale Eanna (Innana). Sealt pärinevad ka varajased kirjalikud tekstid. Seal oli ametnikuloendid ja silinderpitserid (veerev savipitser, pitseeriti anumaid igast stseenidega). Tempel oli ühelt poolt bürokraatlik ametnikkond ja salvestas templisse veetavat kraami. Protokiilkiri, kiilkirja eellane. Leitud ka viiteid vägivallale (jahi ja sõjastseenid, andamitoomine), piltidel habemik, vb valitseja. Sealt templist on leitud alabastervaas, Warka vaas. Selle järgi on püütud ühiskonda paika panna
Inanna tempel (taevajumalanna) ja Ani (taevajumal) tsikuraat. Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi silinderpitsatid (majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei tea) ja ametite loendid (seega oli juba sel ajal teatud hierarhiline templiadministratsioon). Eanna pühamust on leitud nn Uruki vaas (kujutan reljeefina andami toomist), mis näitab, et andami kogumine oli religioosselt sanktsioneeritud. Seega tempel mitte ainult ei korraldanud andami toomist vaid andami toomine oli käsitletav andami toomisena jumalale. See süsteem tekkis ilmselt 3 aastatuhandel eKr. Seega võib öelda, et tsivilisatsiooni ja riikluse tekkekoht Mesopotaamias on Uruki linn umbes 4. aastatuhandel eKr
oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340
õi kaasa elanikkonna kasvu. Keskne hoone Eridust leitud, tempel,olulisem Sumeri linn, Enki jumala tempel a 4 ekr arheoloogilised kihistised.Ilmselt astmiktempel,leitud vundament. 5000 lõpp-4000 algus Uruk tõusis esile,kujunes 4000 at keskpaiku u.3500 jätkas kasvamist kuni II poole kuni 3000.elanikkond oli u 10000 tuhandetesse.Keskel oli templikompleks,2 templist koosnev tempel: 1 sikuraat- astmiktempel taeva jumala An ja teine teavajumalanna Eanna.(Inanna),see kompleks domineeris linna üle. Inanna templist varasemad 3300 tekstid).Jagunevad kahte: 1)ametite loendid- pühamu templi teenistuses hierarhiline koosseis.2) silinder pitserid- savi peale,pitseeriti anumaid,märkisid anuma sisalduse ära.Proto kiilkiri-mõistekiri,kiilkirja eelkäija.Põhjalikud,kontrolliti salvestusi bürokraataatliku kontrolli poolt.Tempel juhtis neid. Märke vägivallast : jahitseene,sõjatseene,andamitoomisest(habemik silindritel on valitseja)Leitud
annaabi.ee 
