Lapse õigused ja kohustused Leiu Tõnissaar IV klass TMKK Meie maal on lastel palju õigusi ja kohustusi. Õigused · Lastele ei tohi peale suruda reklaami ega usku. · Lastel on õigus mitte vastata võõraste inimeste küsimustele ja pakkumistele. · Lapsel on õigus eakohasele teabele, mis puudutab last isiklikult või lapsi üdiselt. · Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. · Kõik lapsed kogu maailmas on üheväärsed. · Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest. · Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. · Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes.
registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved või puudega. §11. Lapse sotsiaalsed õigused. Lapsel on mõtte-, sõdametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. Lapsel on õigus ja tal peab olema võimalus otsida, saada ja jagada mitmekülgset humanistlikku informatsiooni, osaleda organisatsioonides ja liikumistes. §12.Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale. (1) Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. (2) Lapsele tuleb anda võimalused ja tingimused mänguks. § 13. Lapse õigus privaatsusele. (1) Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. (2) Lapse õigust eraelule ei tohi kasutada meelevaldselt või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. (3) Korduv jõhker sekkumine lapse eraellu võib olla aluseks
täiskasvanud) ning kirjutage üles, milline on nende arusaam armastusest. Kokkuvõtteks võib öelda, et õpiku autorid on koostanud üpris hea õppevara. See sisaldab väga head kasvatuslikku ja väärtuseid edasikandvat aspekti, kuid seletusi oleks ehk rohkemgi vaja. Samas järgib kenasti lihtsa teksti reegleid. Probleeme võib leida, kuid need ei torka otseselt silma. Lisaks võib öelda, et kuna on mõeldud gümnaasiumiastme õpilasele, siis on tekst ka eakohaseks tehtud, mis motiveerib noori rohkem teemast huvituma. Seega on antud õpik hea. Kasutatud kirjandus: 1. J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid (http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm) 2. J. Mikk (2002b). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil? (http://www.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm) 3. J. Mikk (2002c). Ideed ja inimsaatused (http://www.ut.ee/~jaanm/Inimsaatused.htm) 4. M. Kagadze, I. Kraavi, K. Kullasepp ,,Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile" Tallinn, 2007 5
8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sönade kordamisel õigesti köiki emakeele häälikuid. 9) tunneb tähti ja veerib kokku 1-2 silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sönad; 10) kirjutab joonistähtedega 1-2 silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega; 11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule. 3. Kõnekeskkond, selle mõju lapse keele ja kõne arengule. Keskkonna kujundavad last ümbritsevad inimesed. Köne eakohaseks arenguks peab laps saama vöimalusi nii kuulata teiste inimeste könet kui ka ise kasutada keelt eirnevatel eesmärkidel mitmekülgsetes suhtlussituatsioonides. Teiste inimeste kõnet kuulates saab laps oma kõne kujundamiseks vajalikud näidised ning kui on loodud turvaline ja toetav keskkond, siis on laps aldis ka ise keelt kasutama. Kõnekeskkond on koht, kus laps kuuleb teiste inimeste kõnet ning kus saab ka ise kõnelda. 4. Lapse kõne areng ja selle toetamine. 1-3aastased
Bruneri ja Piaget’ õppimiskäsitlused sarnanaevad omavahel ning eriti võiks välja tuua seda, et rõhk on asetatud õpilase aktiivsusele ning probleemide lahendamise protsessile, kuna see on kõige loomulikum õppimisviis. (Krull, 2000) Suurt tähelepanu on saanud Bruneri kaks seisukohta: Iga teadusdistsipliin koosneb mõningatest printsiipidest, millest arusaamine tekitab meie silme ette distsipliinist terviklikuma pildi Muutes need printsiibid eakohaseks, on nad õpetatavad igal arengutasemel olevale lapsele - iga õppeainet saab õpetada suvalisel arengutasemel olevale õpilasele, kui seda tehakse intellektuaalselt ausal ehk õpilasele jõukohasel viisil. Selleks, et edukalt õpetada, tuleks õppeaine põhimõisted selgitada sellisel viisil, kuidas õpilased maailma näevad. Siin võiks tuua välja selle, et Bruneri järgi algab väikelastel tunnetamine tegevusest, muutb seejärel kujutluslikuks või kujundlikuks ning keelelise
Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine. Mõtlemisoperatsioonidest on väikelapsele jõukohased võrdlemine, rühmitamine, üldistamine ning isegi lihtsamate põhjus-tagajärg seoste mõistmine. Eakohaseks mõtlemisvormiks on kaemuslik tegevuslik (praktiline) mõtlemine, mis kujuneb ja areneb ainult praktilises tegevuses. Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja jooksul muutub selline liigitus liiga lihtsaks ning laps muudab seda keerukamaks. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Üsna väikesele lapsele sobib mõtlemise arendamiseks võrdlemine
elus kokku puutub. Ta praktiseerib olemist täiskasvanum kui ta reaalselt on, ehk seetõttu on L.Võgotski väitnud ,, Mängus on laps vanem oma tegelikust vanusest, ta püüab mängus ulatuda kaugemale oma tavapärasest käitumisest" Eelnevast lähtudes on kasvatajate ülesandeks teadvustada vanemaile mängu kui lapse põhitegevuse olemus, mille kaudu lapse kõige efektiivsemalt ja samas pingevabalt omandab neid teadmisi- oskusi, mis eakohaseks arenguks on olulised. Lapse jaoks on väga oluline, et tal jätkuks aega mängimiseks, et tema mängu ei alavääristataks, et vanem ei mõtleks vaid saavutusele ja ei suruks talle peale mitte eakohast koolilikku õpimissvormi. TUNNETUSLIK ARENG Tunnetus - s.o seda liiki intellektuaalne aktiivsus, mis on seotud teadmiste omandamisega, nende organiseerimise, ümbertöötamise ja käsutamisega. Tunnetuslikku arengut eelkoolieas mõjutab oluliselt kõne areng ning tahtelisuse kasv. KÕNE ARENG
..). Ma ei taha (ega väljaku) kultuuri ja klassisisese (õppetöö) kultuuri vahel. Mõned õpetajad isegi ei tervita õpilasi, oota), et sina minu oma kommenteerid.“ kui need klassi ukse taha kogunevad või järjekorda võtavad. Klassi ettevalmistamiseks koridoris Kui õpilane ütleb: „Ma tegin ainult nalja! Džiis – kas te ei saa naljast ka aru?!“ ütleb õpetaja midagi ja eakohaseks rivistumiseks on mõistlikud põhjused (lk 53): põgus klassiväline ettevalmistamine sellist: „Minu jaoks pole see naljakas – ja see lõpeb nüüd!“ Kui õpilane jätkab, kaaluksime aja annab lastele õpetajapoolse signaali, et käitumise tempo, koht, ruum ja põhjused on muutumas. mahavõtmist (vaata lk 149)
annaabi.ee 
