1588). Samas viitab vesipiibu kasutamisele üks Ahl Srz (surnud 1535)nelikvärrs, mistõttu peab seadeldis pärinema vähemalt Tahmäsp I ajast (1524-76). Nii võib Abu'l-Fat Glnle omistada vaid Pärsjas kasutusel olnud vesipiibu tutvustamise Indias. Vesipiibu suitsetamine on tänapäeval eriti populaarne Lähis idas, kuid levib ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Pakistanis, Euroopas ja Austraalias. Elektrooniline sigaret. Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on nüüdisaegne elektrooniline seade, mille kasutamine initeerib suitsetamist. Seade koosneb akust, padrunist ja atomiseerijast ning võib välimuselt meenutada tavalist sigaretti. Elektrooniline sigaret on leiutatud Hiinas. Akuga töötav seade purustab (nikotiini) padrunis oleva vedeliku ülipeeneks veeauruks. Aromatiseeritud veeaur sarnaneb piisavalt tavalise sigareti põletamisel eralduva suitsuga, et tekitada tavalise sigareti suitsetamisega sarnanev tunne
Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt. Passiivse suitsetamise oht kaasneb ka teiste suitsetavate tubakatoodete ja nendele sarnaselt kasutavate toodete tarvitamisega, nagu vesipiip või e-sigaret. Tubakasuitsu koostis Nikotiin - Looduses leidub nikotiini teadaolevalt rohkesti üksnes tubakataimes. Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga kopsude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi. Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab vereringet jäsemetes ja hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet
on vaja aina suuremat annust. Kui füüsiliselt sõltuv inimene lõpetab aine kasutamise, võivad tal esineda võõrutussümptomid. Üldjoontes meenutab see seisund grippi - levinud nähud on kõhulahtisus, värisemine, üldine halb enesetunne. - Psüühiline sõltuvus tähendab, et himu mingi joovastava aine järele on mõistuslik, kuid inimene ei suuda sellele vastu seista. (The Nemours Foundation, 2015) Sageli ütlevad suitsetajad, et sigaret rahustab närve ja aitab neil stressi leevendada. Tegelikult suureneb suitsetamise tagajärjel närvisüsteemi ärrituvus, mis kaudselt võimendab veelgi nikotiinivajadust. (Nestor, 2014) 1.3 Suitsetamise mõju organismile Kõiki sigarette suitsetades satub organismi üle 4000 erineva keemilise aine, millest vähemalt 60 on tõestatult vähki tekitavad. Näiteks nikotiin, tõrv, vingugaas, benseen, formaldehüüd, akroleiin.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid