Keskajal olid ka teadatuntud rüütlilaulud. Rüütlilaulud olid keskaegsed armastuslaulud. Minu arvates ei ole neid võimalik võrrelda tänapäevaste armastuslauludega. Uue aja armastuslauludes on palju rohkem emotsiooni ja sõnumit kui keskajal. Rüütliluule pole kunagi eksisteerinud ilma muusikata. Keskajal tehti ka vokaalmuusikat- organumit. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Kui kuulasin muusikanäidet internetist, mille nimi oli Leonin-organum duplum, siis sellest järeldasin, et sõnu ei kasutatud eriti tol ajal. 12. sajandi lõpul oli organum juba 3- või 4-häälne. 13. sajandil arenes välja organumist motett. Motett on mitmehäälne vokaalteos. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Nendest neljast muusikažanrist on motett minujaoks kõike rõõmsam ja mitmekesisem. Minu arvates on keskaegne muusika huvitav ja kindlasti on sellest ajast palju õppida ja sajanditega muusikaajaloos edasi kanda.
vorme, olulisim neist oli motett. · Alumine hääl on tenor ja selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd kaasas ka uue tekstid. · Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti ladinakeelsed vaimulikud tekstid. Hiljem hakati ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset ilmalikku luulet. · Gooti motetis on 3 häält tenoris on teksti vähe ja seda võidi mängida ka pillil. Teises hääles (duplum) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas (triplum) prantsuskeelne ilmalik tekst. · 13.sajandi lõpul keelati motetizanr kirkus, sest tekst muutus kuulajaile arusaamatuks ja ei kandnud enam liturgilist teksti. · 1260.aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi. Iga noodimärk tähistab üht heli. Iga noot ja paus sai nüüd kindla vältuse ning vältused kindlad arvulised suhted.
Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid: Leoninus- 2-häälsed organumid Perotinus- 3-4-häälsed organumid Motett Motett on mitmehäälne koraal, mille aluseks on laenatud põhimeloodia. Gregoriuse koraal on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega. Gooti motett I hääl tenor, vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal) II hääl duplum, ladinakeelne vaimulik tekst III hääl trimplum, meeleline armastuslaul Motett keelati kirikus, sest kompositsioon oli liiga keerukas ja see ei kandnud enam liturgilise teksti põhiülesannet (liturgiline tekst) Ilmalik muusika keskajal Muusika kuulus keskajal koolisüsteemi 7 vabakunsti hulka (aritmeetika, geomeetria, grammatika, dialektika, muusika, astronoomia, retoorika). Muusikas eristati 3 kategooriat:
ülemine hääl oli erakordselt liikuv ja elavalt rütmiseeritud, mistõttu jäätis põhihääle varju.; Perotinus (12.saj lõpp) 3-4 häälsed organumid, gregooriuse koraalidest said pikad tugihelid. Motett Motette hakati kirjutama 13.sajandil. Selle aluseks on laenatud põhimeloodia alumises hääles ja uusi hääli lisati uute tekstidega. Tüüpilises gooti motetis on 3 häält. I hääl - tenor vähe teksti, võis mängida pill II hääl duplum ladinakeelse vaimuliku tekstiga III hääl trimplum meeleline armastuslaul Kuna motett muutus liiga keerukaks ja kuulajad ei saanud enam sisust aru, ei kandnud see enam liturgilise laulu põhiülesannet vaimuliku teksti laulmist. Seetõttu keelustati motett kirikulauluna 13.sajandil. Muusikateooria keskajal Keskaegses koolisüsteemis oli muusikaõpetus 7 vaba kunsti seas kõrgeim ja suurima ülistusastmega teadus. Muusikat seostati suuresti matemaatika ja muude täppisteadustega
Aluseks samuti laenatud põhimeloodia alumises hääles(nüüd nimetatakse tenoriks),mille kohale lisati uusi hääli,millega käisid kaasas ka uued tekstid.Tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ladinakeelsed vaimulikud luultekstid.13 saj II poolel hakati ülahäältes kasutama prantsuskeelset,enamasti ilmalikku luulet.Tüüpilises gooti motetis 3 häält:alumises(tenor) teksti vähe, seda võidi mängida ka pillil;teises hääles(duplum)tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas (triplum)prantsuskeelne ilmalik tekst. 13 saj lõpul keelati motetid kirikus,põhjuseks eelkõige kompositsiooni keerukus,mistõttu tekst muutus kuulajale arusaamatuks. Madrigal- kõrgstiilis itaalia laul,arenes vastukaaluks villanellale.Võikski nimetada luulezanriks,olid enamasti tõsised armastuslaulud,filosoofilise,erootilise,tihti ka religioosse alltekstiga.Muus. on tekstist lähtuv,muus
organum (hääled liiguvad vabalt). · Notre Dame'i koolkond. Leoninus kahehäälsed organumid, kahe erineva pikkusega noodivältus, muusika sarnaneb pigem ilmaliku tantsulauluga. Perotinus kolme- ja neljahäälsed organumid, gregoriuse laul jäänud väga aeglaseks. · Motett mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia (ei pea olema gregoriuse laulust). I hääl Tenor (vähe teksti, võidi mänguda ka pillidel), II hääl Duplum (ladinakeelne vaimulik tekst), III hääl Triplum (prantsuskeelne ilmalik tekst, sageli armastulaul). XIII sajandil keelati kirikutes motetid komposit-siooni keerukus, arusaamatus tekstis. Muusika kategooriad (pani aluse Boethius): 3..1. Musica mundana universumi muusika. Kõiksuse harmoonia. Sisaldab ka sfääride harmooniat planeetide liikumisest tekkivat kuuldamatut muusikat. 3..2. Musica humana inimmuusika
· Paralleel org.-hääled liiguvad paralleelselt · Vaba org.-hääled liiguvad vabalt Muusika langeb gooti ajastusse 1150-1250 a Selle aja silmapaistvam koolkond Pariisis Norte-Dame'i koolkond Heliloojad: Leoninus-loomingu zanr orgaan. 2häälselt Perotinus-loomingu zanr orgaan. 3-4häälselt Motett( 13.saj)- mitme hääne laul mis koosneb laulust ning pillimängust , kindel tempo ja rütm , värsiline tekst , orgaan. Võrreldes keerulisem Gooti monett: 1hääl- triplum 2hääl- duplum 3hääl- denor Kirkikule ei sobinud monetizanr kuna see oli liiga keeruline Muusikateooria keskajal: Koolisüsteemis oli muusika tähtsal kohal , seostati kõigi teiste õppeinetega , musikat kui teadust tunnustati väga (nt. aritmeetika, geomeetria, loodusteadus) Muusika suured kategooriad: · Musica mundana- universum muusika · Musica humana- inimese muusika · Musica instrumentadis- pilli muusika (inimhääl)
Selleks ajaks oli Gregoriuse laul muutunud vaid tugiheliks. (loe lk. 68 I lõik peale noodinäidet) 23. Motett sajand, iseloomustus, kiriku suhtumine motetizanrisse (lk. 68) 13. saj mitmehäälsuse tähtsaim vorm. Hääli loeti altpoolt üles. Viis oli alumises hääles (tenor) - laenatud meloodia, mis võis, aga ei pidanud tingimata olema Gregoriuse koraal. Seda häält võidi ka pillil mängida. Teiseks hääleks (duplum) ladina keelne vaimulik tekst. Kolmandaks hääleks (triplum) prantsuse keelne ilmalik tekst, mis oli tavaliselt meeleline. 13. saj. lõpul keelati moteti laulmine kirikutes motett oli muutunud kompositsioonilt liiga keerukaks (topeltmotett), teksti raske jälgitavus, ilmaliku teksti sobimatus kirkusse motett ei olnud enam liturgiline laul ja siitpeale muutus ta haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett aga taas kirikusse tagasi. 24
isik, kui ta on asja omavoliliselt saanud, hüvitama nii asjast saadud kasu kui ka selle kasu, mis omanik ise oleks asja vallates saanud. Kui valdus on saadud omavoliliselt, ei ole valdajal õigus nõuda tema poolt tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Rooma õiguses ei piiratud kahjuhüvitise suurust ettenähtavusega, vaid pigem printsiibiga, mille kohaselt ei tohi kahjuhüvitis olla ebaproportsionaalselt suur. Mõistlikuks hüvitise suuruseks peeti kahekordset hinda (ad duplum). ____________________ 65 Justinianuse Digesta: 6.1.20 Meie õigussüsteemis, selleks, et omandit kaitsta, on vaja kõigepealt tõendada, et antud asi kuulub ikka konkreetsele isikule. Üksikutel juhtudel võib omandi tõendamine olla üpriski keeruline. Omandi kuuluvust tõendavad: ostu-müügileping, vastav kanne riiklikus registris, testament, ostukviitung jne. Valdust sai Roomas kaitsta ainult interdiktidega, valduse kaitse hagisid ei tuntud. Kui isik valdas
annaabi.ee 
