heterosügootsel isendil on võrdne (0,5); 2) kõigi gameeditüüpide võrdse tõenäosusega ühinemine viljastumisel; 3) kõigi genotüüpidega sügootide (AA, Aa, aa) võrdne eluvõime; 4) tunnuse avaldumise sõltumatus keskkonnatingimustest. Holandrilised tunnused- päranduvad ainult meesliini mööda Komplementaarne ehk tunnus mida vanematel ei avaldunud LOENG III Geeni toime vormid Epistaatiline geenide koostoime-ühe geeni toime tugevdab või nõrgendab teise geeni toimet Duplikaatne ehk kordne- kaks või mitu geeni toimivad tunnusele ühteviisi. Kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene domineerivates Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne- mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust Modifitseeriv Sugurakke kus toimub krossingover nim rekombinantseteks. LOENG V Friimartiniks nimetatakse steriilset emast kaksikisendit, teine kaksik on isane. Friimartinism on kimäärsusest (XX/XY) tulenev soomääratluse anomaalia.
Enamik tunnustest on määratud polügeenselt paljude geenide koostoimega. Geenide koostoime võib oma olemuselt olla mitmesugune: 1. Komplementaarne ehk täiendav. Kahe või enama (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. 2. Epistaatiline. Seda nimetatakse mõnikord ka mittealleelseks dominantsuseks. Ühes lookuses asuvad geenid suruvad alla või varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. 3. Duplikaatne ehk kordne. Kaks või mitu geeni toimivad tunnusele ühtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotüübis. Komplemetaarsus Komplementaarsed ehk üksteist täiendavad geenid on tavaliselt dominantsed. Koos esinedes (genotüüp A-B-) põhjustavad nad uue tunnuse arengu, mida vanematel (aaBB ja AAbb) ei esine. Näitena võib tuua harjavormide päritavuse kanadel. Epistaas
tervikuga, koostoimes keskkonnatingimustega. Enamik tunnustest on maaratud polugeenselt paljude geenide koostoimega. Geenide koostoime voib oma olemuselt olla mitmesugune: 1. Komplementaarne ehk taiendav. Kahe voi enama (tavaliselt dominantse) geeni koosmojul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. 2. Epistaatiline. Seda nimetatakse monikord ka mittealleelseks dominantsuseks. Uhes lookuses asuvad geenid suruvad alla voi varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. 3. Duplikaatne ehk kordne. Kaks voi mitu geeni toimivad tunnusele uhtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotuubis. 4. Polumeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne. Mitu geeni mojutavad uht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide moju tunnusele summeerub. Polumeersus tingib tunnuse kvantitatiivse muutlikkuse. 5. Modifitseeriv
Saab uurida kahe ja enama tunnuse samaaegset pärandumist. 22. Geenide koostoime. Komplementaarsus. Epistaas. Duplikaatsus. Komplementaarne (täiendav) - kahe või enama (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. Nt pähkelhari kukkedel. Epistaatiline -ühes lookuses asuvad geenid suruvad alla või varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. Allutava toimega geenid on epistaatilised, alluvad geenid hüpostaatilised. Duplikaatne ehk kordne –2 või mitu geeni toimivad tunnusele ühtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotüübis. 23. Polümeersus. Modifikaatorgeenid. Pleiotroopsus. Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne - mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide mõju tunnusele summeerub. Polümeersus tingib tunnuse kvantitatiivse
Enamik tunnustest on määratud polügeenselt paljude geenide koostoimega. Geenide koostoime võib oma olemuselt olla mitmesugune. 1. Komplementaarne ehk täiendav. Kahe või enama (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud. 2. Epistaatiline. Seda nimetatakse mõnikord ka mittealleelseks dominantsuseks. Ühes lookuses asuvad geenid suruvad alla või varjutavad teistes lookustes asuvate geenide toime avaldumise. 3. Duplikaatne ehk kordne. Kaks või mitu geeni toimivad tunnusele ühtviisi, kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene toimivate dominantsete geenide arvust genotüübis. 4. Polümeerne ehk aditiivne ehk kumulatiivne. Mitu geeni mõjutavad üht ja sama tunnust samasuunaliselt, kusjuures tunnuse avaldumise aste oleneb positiivselt toimivate alleelide hulgast (geenidoosist). Geenide mõju tunnusele summeerub. Polümeersus tingib tunnuse kvantitatiivse muutlikkuse. 5. Modifitseeriv
9:3:3:1, 9:7, 9:6:1 vi 9:3:4. Esimese lahknemissuhte (9:3:3:1) näiteks vib tuua harjavormide päritavuse kanadel (Heinaru). 58. Mis on geenide epistaatiline toime? Epistaas - üks geen surub alla teise (teiste) geeni avaldumise. Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on epistaatiline geen dominantne (A>B, b), teisel juhul retsessiivne (aa>B, b). Dominantsel epistaasil on omakorda kaks eri vormi A=b ja Ab. Lahknemissuhe 9:7 (Heinaru) 59. Mis on geenide duplikaatne toime ja millised lahknemissuhted tekivad? Duplikaatse e. kordse geenitoime puhul kujundavad ühe ja sama dominantse tunnuse kaks (vi mitu) dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende eralditoimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotüübis puuduvad kigi duplikaatsete geenide dominantsed alleelid (aabb). Duplikaatsuse korral esineb F2-plvkonnas fenotüübiline lahknemine suhtes 15:1. 60
annaabi.ee 
