Kontrast, ma mõtlen kontrasti kui kompositsiooni printsiip, dualismi ehk kahe teema printsiipi, mis eeldab teose ühes osas kahe kontrastse idee või emotsiooni olemasolu. Dualismi printsiip pääses mõjule muusikas just pärast Bachi. Mõlge ükskõik millisele Beethoveni sümfoonial, nt "Eroica´le". Esimene teema on oma olemuselt maskuliinne, teine feminiinne. Kontrasti loob dramatismi must ja valge; hea ja halb; päev ja öö; kurbus ja rõõm. Bachi oli dualistlikule konseptsioonile vastandliku põhimõtte viimaseks kantsiks. Igas teose osas on tal ikka vaid üksainus idee. Bach järgis pidevalt varasemat põhimõtet: ikka üks asi korraga, kas kurbus või rõõm, kas päev või öö, mis muidugi on samavõrra õige kui hilisemgi põhimõte. Bachi kaanonites , olgu nende kontrapunkt kui tahes keeruline, tunnete alati harmoonilist struktuuri, mis kaanonit koos hoiab. Nt. Lähtudes põhimõttest, et A=1, B=2 jne., annab nimi Bach summaks 14
raskepärane, veel tänapäevani lahendamatu küsimustik. Eetika seisukohast omab tähendust ka platonistlik teoloogiline elukäsitlus, mis omakorda seostab hinge surmatuse kaudu – eetika metafüüsika ja religioonifilosoofiaga. Seetõttu on ka Platoni mõju kristlikule eetikale olnud määrava tähendusega - ja seda mitte ainult vanakristlikul ajastul. (6 lk 86) 2.1 Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom Vastavalt ideedeõpetusest tulenevale dualistlikule maailma- ja inimesekäsitlusele võtab platonistlik eetos paratamatult negatiivse, ilmse askeetilise vääringu. Et hing oma tõeliselt olemuselt kuulub teise maailma, kus on tema päriskodu, siis seisab headus ja õnn, mille taotlemine on inimelu ülimaks eesmärgiks, üksnes eemaldumises sellest meelelisest maailmast ning suundumises täiusliku, ideedemaailma enamale tunnetamisele. Ihu ja sellega seotud alamad hinge eluavaldused, mis otsivad rahuldust meeleliste himude küllastamisest,
on omased väga erinevatele kultuuridele maailmas. Levi-Strauss väidab, et kõik inimühiskonnad eristavad kultuuri ja loodust, see on üks baaseristusi. Kultuurilise mõtlemise seisukohalt mingil määral looduse ja kultuuri eristus eri ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva
ajalooõpikutes näidatakse seda täielikult pealesurutud ja võltsitud liitmisena, anslussina). Pärast II maailmasõda on RÕ-s suurt tähendust omandanud inimõiguste alased konventsioonid. Demokraatlik riik peab neid tahes tahtmata arvestama enda põhiõiguste kataloogi väljatöötamisel. Sõltuvalt sellest, milline on välislepingute siseriikliku rakendamise ehk otsekohaldamise võimalus, jagunevad riigid dualistlikku süsteemi ja monistlikku süsteemi kuuluvaks. Dualistlikule süsteemile omane see, et välislepingut ei saa riigi siseselt otse kohaldada, isik ei saa vahetult lepingule tuginedes siseriikliku kohtu kaudu oma õigust nõuda. Lepingu põhimõtted, et neid rakendada saaks, tuleb dualistlikus süsteemis need kodifitseerida siseriiklikus õiguses ja isik saab oma õigusi nõuda üksnes siseriiklikul tasandil. See ei välista aga rahvusvaheliste instantside poole nt Euroopa Inimõiguste kohtu poole pöördumist vahetult lepingu alusel, dualistliku
on üksnes õigustatud ja üksnes kohustatud pool (iseloomulik absolutistlikule monarhiale); 3) konstitutsiooniline riik - st siin on haldusakt hoopis teistsuguse sisu ja toimega - haldusakt nii toimingu kui ka normatiivakti tähenduses on siduv nii riigivõimule või tema konkreetsele esindajale kui ka kodanikule (elanikule) - seega mõlemal poolel nii õigused kui ka kohustused (iseloomulik dualistlikule monarhiale ning vabariigile, eriti nende algusaegadel); 3) nn moodne demokraatia (Kliimanni ajal, st 1930-teks aastateks) - st kehtivad eelmises alapunktis refereeritud põhimõtted, kusjuures tunnustatakse õigustatuks (õiguspäraseks) üksnes teatavaid haldusakte - nimelt neid, mis on sisu osas kooskõlas positiivse õiguse vastavate normidega. Neis positiivse õiguse normides on aga sätestatud alused (juhud) ja kord (vastava haldusakti
on omased väga erinevatele kultuuridele maailmas. Levi-Strauss väidab, et kõik inimühiskonnad eristavad kultuuri ja loodust, see on üks baaseristusi. Kultuurilise mõtlemise seisukohalt mingil määral looduse ja kultuuri eristus eri ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane. Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu: subjekt - objekt mees - naine meel/mõistus - keha Nt: rass, geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad, majandus = kultuur See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20
Seadusandlik võim monarhile harilikult ei kuulu, seadusandlikku võimu teostab parlament, monarhil on aga õigus kasutada parlamendis vastu võetud seaduste suhtes vetoõigust ja saata parlament laiali. Kui sellise süsteemi juures pärast parlamendi laiali saatmist kohe uusi valimisi ei tule, siis muutub dualistlik monarhia faktiliselt absoluutseks monarhiaks. Nii juhtus Jordaanias 1974, mil parlament saadeti laiali, uued valimised aga toimusid alles 1989. Dualistlikule monarhiale (nagu ka absoluutsele monarhiale) on omane totalitaarne poliitiline reþiim. Parlamentaarse monarhia põhitunnuseks on see, et valitsus on poliitiliselt allutatud parlamendile ja aruandev parlamendile. Valitsusel peab seega olema parlamendi usaldus ja valitsust ei saa moodustada parlamendist mööda minnes. Monarh on sunnitud nimetama valitsusjuhiks selle partei liidri, kes sai parlamendis enamuse
annaabi.ee 
