Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. Selleks määratletakse kõigi ametikohtade funktsioonid. Organisatsiooni struktuuri otstarbekus avaldub järgmiste funktsioonide täitmisel: · firma efektiivse tegevuse tagamine; · firma eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi; · organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine; · ametikohtade aruandekohustuse määramine. Peter Druckeri järgi on organisatsiooni struktuuri loomisel oluline silmas pidada: · orienteeritust äritegevusele; · minimaalset juhtimistasandite arvu; · võimalust treenida tulevasi juhte. Organisatsiooni struktuur on vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Selleks et firmas kiiresti muudatusi ja uuendusi läbi viia, peaks struktuur olema paindlik. Ametikohtade kavandamine
Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. Selles määratakse kõigi ametikohtade funktsioonid. Organisatsiooni struktuuri otstarbekus avaldub järgmiste funktsioonide täitmisel: · firma efektiivse tegevuse tagamine; · organisatsiooni eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi; · organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine; · ametikohtade aruandekohustuse määramine: kes kellele aru annab. Peter Druckeri järgi on organisatsiooni struktuuri loomisel oluline silmas pidada (Drucker, 1954: 293): · orienteeritust äritegevusele; 7 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · minimaalset juhtimistasandite arvu; · võimalust treenida tulevasi juhte.
Selle arvestamata jätmine muudab teooria reaalsest maailmast suhteliselt kaugelseisvaks. Organisatsiooni liikmetel võivad olla oma sisemised eesmärgid, mis kujundavad nende maailmavaadet. On naiivne arvata, et need sisemised eesmärgid ei avalda mõju protsessidele organisatsioonis. Tuleviku uuringud peaksid selgitama, millistel tingimustel tuleks eesmärgi püstitamist julgustada, millistel mitte. Peter Ferdinand Drucker (13.05.1909-11.11. 2005) Tööst. P. Druckeri panus juhtimise arendamisse. Rääkides Prof. Druckeri panusest juhtimise arendamisse rõhutatakse kolme olulist teemat: juhi ülesanded, vastutus ja praktika. Ülesanded. P. Drucker nägi juhis äriettevõtte võtme isikut , kellel on keskne roll siduda tervikuks ettevõtte varad ja anda toodangut. P. Drucker nägi juhti kui dünaamilist , ärile elu andvat katalüsaatorit, kelle eestvedamiseta jäävad varud varudeks ega saa kunagi toodanguks. Samuti on juht vastutav
Suhtlemine – juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Juhtimisteaduse isa. Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, -konsultant ja -kirjanik. Peter Druckeri panus juhtimise arengusse on nii suur, et seda on raske hinnata. Ta vaatles juhtimist mitte kui teadust, vaid kui kunsti - midagi, mis on seotud nii majanduse, ajaloo, sotsiaalteaduste, juriidika kui ka loodusteadustega. Tema meelest võis juhtimise kokku võtta fraasiga: “Juhtimine tegeleb inimeste, nende väärtuste, kasvu ja arenguga, nendevaheliste suhete, ühiskonna, kogukonna ja isegi hingeküsimustega.”
Suhtlemine – juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Juhtimisteaduse isa. Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, -konsultant ja -kirjanik. Peter Druckeri panus juhtimise arengusse on nii suur, et seda on raske hinnata. Ta vaatles juhtimist mitte kui teadust, vaid kui kunsti - midagi, mis on seotud nii majanduse, ajaloo, sotsiaalteaduste, juriidika kui ka loodusteadustega. Tema meelest võis juhtimise kokku võtta fraasiga: “Juhtimine tegeleb inimeste, nende väärtuste, kasvu ja arenguga, nendevaheliste suhete, ühiskonna, kogukonna ja isegi hingeküsimustega.”
· Suhtlemine juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega II. loeng: TEOORIAD 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, -konsultant ja -kirjanik. Peter Druckeri panus juhtimise arengusse on nii suur, et seda on raske hinnata. Ta vaatles juhtimist mitte kui teadust, vaid kui kunsti - midagi, mis on seotud nii majanduse, ajaloo, sotsiaalteaduste, juriidika kui ka loodusteadustega. Tema üheks põhipostulaadiks oli, et inimesed on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega. Mõtle ennem, kui teed
juhtimisobjektist ja lähtumine juhtimisprotsessist. Lähenemisviisidest on enam levinud subjekt-objektiline lähenemisviis (vt punkt 1.2 joonis 1.4). Juhtimist kui protsessi on defineeritud mitmeti, mistõttu käesolevas konspektis toon ära vaid mõned neist: · Juhtimine on eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan mõjutab juhtimisobjekti. · Juhtimine tähendab juhi ja tema vaimsuse kohalolekut suhetes nendega, keda juhitakse 108. · Tuntud juhtimisteoreetiku Peter Druckeri järgi on juhtimine tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks109. Teisisõnu, juhtimine tähendab inimeste tegevuse sihipärast suunamist ja nende käitumise kooskõlla viimist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja rahuldada tema kõikide huvigruppide vajadusi. · Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil110.
annaabi.ee 
