sisenemis pluss 2 4 0 0 H2.1 ele PN4. väljumisel miinus 3.8 4 3.8 0 H2.2 e Sele PN4-2 PN4.H3 Küsimused: 1. Määrata manomeetrite M1 ja M2 näidud pluss- ja miinusliikumiste ajal. Millele need näidud viitavad? 2. Määrata drosselite D1…D4 funktsioon skeemis. Millise liikumise kiirust saab nendega vastavalt reguleerida? 3. Milline võiks olla taolise süsteemi kasutamise majanduslik efekt? Vastused: 1. 3.7 Bar. 2. D1 – reguleerib sissetulevat voolu D2 – reguleerib sissetulevat voolu D3 – reguleerib väljaminevat voolu D4 – reguleerib väljaminevat voolu
· · Loogikafunktsioonide realiseerimine. · 1)Klapp-tüüpi ventiilid · Kuulklapiga · Plaatklapiga · Tasakaalustatud taldrikklapiga · · 2)SIIBER- tüüpi · Silindrilise siibriga · Plaatsiibriga · Pöördsiibriga(kraantüüpi) · 16. Voolamist reguleerivad ventiilid. Vooluhulk vooluventiilides · Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust. Drosselite ehituselt saab neid jagada viide rühma: Seibdrosselid (voolu ristlõike pindala muudetakse voolu teele paigutatava seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega)); Paralleelse vastuklapiga drosselid(kasutakse vooluhulga reguleerimiseks ühes voolusuunas); Drosseli lülitamine sisenemisele (reguleeritakse sisenevat vooluhulka); Drosseli lülitamine väljumisele(reguleeritakse silindri tühjenduspoolsest väljuva õhu vooluhulka) · 17
leiab kasutamist, kui pumba ajamiks on sisepõlemismootor · pumba tootlikkust muudetakse tema pöördetootlikkuse muutmise teel Reguleerimine võib olla mehaaniline (käsitsi), elektriline või hüdrauliline. · kasutatakse mittereguleeritavat pumpa ja vooluklappe 24.Drosseli mõiste ja ehitus. Vooluregulaatorite põhimõtteline erinevus drosselist. Drosselid on reguleerimisseadmed, mille abil muudetakse täiturilt saadava liikumine kiirust. Drosselite ehituselt saab neid jagada viide rühma: Seibdrosselid (voolu ristlõike pindala muudetakse voolu teele paigutatava seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega)); Paralleelse vastuklapiga drosselid(kasutakse vooluhulga reguleerimiseks ühes voolusuunas); Drosseli lülitamine sisenemisele (reguleeritakse sisenevat vooluhulka); Drosseli lülitamine väljumisele(reguleeritakse silindri tühjenduspoolsest väljuva õhu vooluhulka) 25
4 kõrgerõhuahela madalarõhuahelast 5 Drossel asub kondensatsiooniradiaatori ja aurusti vahelises lõdvikus või aurusti külge minevas ühenduses. Väljundpoolel asuv sõel töötab samuti filtrina nagu sisendpoolel asuv sõel, kuid lisaks hajutab väljundpooles asuv sõel külmaaine piisku, millega saavutatakse parem pihustuse tulemus. Drosselite korpused on eri värvi ja iga värv määrab ära drosseli tehnilise omaduse AK 08/2008 11 Kliimaseade Drosseliga varustatud kliimaseadme kuivati A = Aurustist B = Kompressorisse B 1 = Kuivati
3.3 Kolvi liikumiskiirus Kolvi liikumiskiiruse määravad ära koormus, töörõhk, pneumojaoti ja silindri vaheliste lõdvikute pikkus, liidete mõõde ning kasutatava pneumojaoti läbivoolu takistus. Samuti mõjutavad kolvi liikumiskiirust kolvi amortisaatorid. Silindrile vajaliku pneumojaoti ja lõdvikute leidmiseks saab kasutada nomogrammi (sele 59). Standardsilindrite kolvi liikumiskiirus on 0,1-1,5m/s. Lööksilindritel ulatub see kuni 10m/s. Kolvi liikumiskiirust on võimalik vähendada drosselite abil ja suurendada kasutades kiirväljalaskeklappe. 53 Sele 59 - Pneumojaoti ja lõdvikute valimine 5.3.4 Seadme tööks vajaliku õhu vooluhulga leidmine Planeerides seadme tööks vajalikku õhu vooluhulka on tähtis teada silindrite poolt tarbitavat õhuvoolu. Kui on teada töörõhk, kolvi läbimõõt ja liikumisulatus, saab õhu kulu ühe liikumise jaoks arvutada valemiga: 54
3.3 Kolvi liikumiskiirus Kolvi liikumiskiiruse määravad ära koormus, töörõhk, pneumojaoti ja silindri vaheliste lõdvikute pikkus, liidete mõõde ning kasutatava pneumojaoti läbivoolu takistus. Samuti mõjutavad kolvi liikumiskiirust kolvi amortisaatorid. Silindrile vajaliku pneumojaoti ja lõdvikute leidmiseks saab kasutada nomogrammi (sele 59). Standardsilindrite kolvi liikumiskiirus on 0,1-1,5m/s. Lööksilindritel ulatub see kuni 10m/s. Kolvi liikumiskiirust on võimalik vähendada drosselite abil ja suurendada kasutades kiirväljalaskeklappe. 53 Sele 59 - Pneumojaoti ja lõdvikute valimine 5.3.4 Seadme tööks vajaliku õhu vooluhulga leidmine Planeerides seadme tööks vajalikku õhu vooluhulka on tähtis teada silindrite poolt tarbitavat õhuvoolu. Kui on teada töörõhk, kolvi läbimõõt ja liikumisulatus, saab õhu kulu ühe liikumise jaoks arvutada valemiga: 54
M3 0,85 0,58 1,35 0,73 2,09 0,33 0,25 B6 0,42 0,82 1,05 0,95 1,05 0,33 0,06 15 Näivvõimsuse efektiivväärtus Ps, pinge Us, ja vool Is toidavad alaldit vahetult läbi drosselite või trafo. Alalisvoolukoormuse keskmine võimsus Pd, pinge Ud, ja vool Id on pulseerivad signaalid 1, 2, 3, või 6 pulsiga toitepinge perioodi T kohta. Tegureid kU, kI, kP, kR, ja kF nimetatakse vastavalt pinge-, voolu-, võimsuse-, vastu- ja pärilülituse teguriteks. Väljundpinge pulsatsioonitegur kr määratakse tavaliselt alaldatud pulsatsioonipinge amplituudväärtuse Ur ja alaldatud pinge keskväärtuse Ud suhtena. Maksimaalne vastupinge UR ja päripinge UF sõltuvad alaldi skeemist
filtreid (stand alone fiĮtets). Lapikfiltrite kasutamisega Juhuļ kui kooste kesta süga'us pole piisav ajarli vahelised tiķendureā võinlalikult lühikesed. võib flltt'i paigaĮdada ka muunduri kõrvale' ToiteaheladrosseĮid.Sagedusnltrunduritoiteahelasse lü1itatakselühisvoolupiiravaddrosselid(oonis7,2),rnis valitakse vastavalt muunduri nirnivoolule' Drosselite ülesandeks otr muunduri poolt tarbįtava vooļu silumitre' (lįihisvoolude) ja Suure tugevtlsega vooluirnpulsside piiramine. .įįr, kõigematĒ ļ.rarmoorriliste kornponentide Need eeĮrnärgid saavutatakse ahela induktiivsuse įur.rr.rr,tu*isegā. Drossel suurendab ka sagedustrruttnduri liiņingetaļuvust.