jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juht- signaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Konstruktsiooni järgi eristatakse klappjaoteid (kuul- ja plaatklapiga) ning siiberjaoteid (kolviga, plaadiga, pöördsiibriga). [3.] Sele 1. Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti. [1.] Drosseleid ehk kägi- või vooluventiile kasutatakse läbiva õhu vooluhulga reguleeri- miseks näiteks pneumaatilise täituri liikumiskiiruse reguleerimiseks. Drosselid võivad olla nii reguleeritavad kui ka mitte reguleeritavad. [1.] Sele 2. Reguleeritav drossel (möödavooluklapiga) [1.] Tagasilöögiklapid on pneumaatikakomponendid, mis võimaldavad õhu liikumist ainult ühes suunas, liikumissuuna muutumisel vastupidiseks klapp sulgub ja suleb õhu läbi- voolu
elektromagneti võimsus jne). Samal ajal on aga plussiks see, et nad on tundetud tüüritava õhurõhu suhtes. Võimendusega juhtimise korral juhitakse nn abijaotit, mille kaudu omakorda toimub pneumojaoti tegelik juhtimine Pneumoskeemides kasutatakse järgmisi juhtimismooduseid: Muskulaane (a) Mehaaniline (b) Pneumaatiline (c) Elektriline (d) Kombineeritud juhtimine 16. Drossel (milleks, miks tekivad sisendis probleemid) Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse läbilaske ava läbimõõtu, sellega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drosseli kasutamisel muutub silindri kiirus nii väljakui ka tagasisuunas. Selleks, et muuta pneumoajami kiirust ainult ühes suunas kasutatakse koos drosseliga teist elementi mittetagasivooluklapp
toimub vedru mõjul, kolvi tagasiviimine lähteasendisse toimub aga suruõhu mõjul. Selliseid silindreid kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (veoautode õhkpidurid) Seisupiduri haru Kahepoolse toimega pneumosilinder Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu. Drossel Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse ava läbimõõtu, millega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drossel A Drosseli läbilaskevõimet saab sujuvalt reguleerida. Drossel A on reguleeritav mõlemas suunas. Drosselid B ja C on reguleeritavad ainult ühes suunas (tähistatud noolega)
Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkvaartus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) vaheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks. Uhefaasilised alaldid on omakorda poolperioodalaldid taisperioodalaldid. 40. Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. Lihtsaima uhefaasilise silufiltrita uhe ventiiliga alaldi (joonis 9
nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis ühendatakse alaldi väljundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkväärtus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) väheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldil peab olema vähemalt üks ventiil, trafo ja silufiltrite olemasolu sõltub vajadustest. Lisaks võidakse väljundsuuruste stabiliseerimiseks kasutada stabilisaatorit. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule · ühefaasilisteks · mitmefaasilisteks.
tundlikud juhitava õhu rõhu väärtusele, sest et juhtimiseks vajalik õhk on sama mis juhitav õhk. Rõhu langemisel alla kriitilise piiri ei piisa sellest enam pneumojaoti juhtimiseks. Selleks, et seda vältida on mõningatel seda tüüpi pneumojaotitel võimalus sisestada juhtrõhk pneumojaotisse eraldi kanalist. 70 Sele 76 - Rullikuga juhitav 3/2 pneumojaoti (võimendusega, normaalselt suletud) 6.3 Drosselid ehk vooluventiilid Drosseleid (paralleelselt on käibel ka terminid ,,kägiventiil" ja vooluventiil") kasutatakse läbivoolava õhu vooluhulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise täituri liikumiskiiruse (pneumosilinder) ja pöörlemissageduse (pneumomootor ja pöördsilinder) vähendamiseks. Drosselid võivad olla nii mittereguleeritavad kui ka reguleeritavad. Üks võimalikest drosseli konstruktsioonidest on esitatud selel 77. Sele 77 - Reguleeritava läbivooluga drossel
tundlikud juhitava õhu rõhu väärtusele, sest et juhtimiseks vajalik õhk on sama mis juhitav õhk. Rõhu langemisel alla kriitilise piiri ei piisa sellest enam pneumojaoti juhtimiseks. Selleks, et seda vältida on mõningatel seda tüüpi pneumojaotitel võimalus sisestada juhtrõhk pneumojaotisse eraldi kanalist. 70 Sele 76 - Rullikuga juhitav 3/2 pneumojaoti (võimendusega, normaalselt suletud) 6.3 Drosselid ehk vooluventiilid Drosseleid (paralleelselt on käibel ka terminid „kägiventiil“ ja vooluventiil“) kasutatakse läbivoolava õhu vooluhulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise täituri liikumiskiiruse (pneumosilinder) ja pöörlemissageduse (pneumomootor ja pöördsilinder) vähendamiseks. Drosselid võivad olla nii mittereguleeritavad kui ka reguleeritavad. Üks võimalikest drosseli konstruktsioonidest on esitatud selel 77. Sele 77 - Reguleeritava läbivooluga drossel
energiat sisendi reaktiivelemendis (drosselis) ja juhtida seda sõltumatult erinevatel ajavahemikel väljundi reaktiivelementi (kondensaatorisse). Antud talitlust juhitakse suhtelise lülituskestuse muutmisega avatud või tagasisidestatud lülitustes. Kõige universaalsemad alalisvoolumuundurid tõstavad ja madaldavad koormuse pinget, talitlevad ühes, kahes või neljas kvadrandis ning ei vaja täiendavaid filtreid ega võimsaid drosseleid. Antud lülituste jaoks osutuvad vajalikuks kiiretoimelised pooljuhtseadised. Vaatamata sellele on nendel muunduritel mõningad puudused. Selliste muundurite rakendamine on tulutoov juhul kui, vajatakse nii pinget madaldavat kui ka pinget tõstvat talitlust, aga teisest küljest saab kasutada pinget madaldavaid ja pinget tõstvaid muundureid ka eraldi. 55 2. Energeetilised süsteemid
muundttri ktemmidei' Liigpingetaluvuse kaitsta tavapäraste tõttu saab sagedusmuurrdurit paremini gaaslahendite' liigpingekaitseseadmetega nt' varistoride' j;-į;;d..saator.itega, SeSt küllastamata nragnetahelaga ärorsei piirab aūela vooļu' Seepärast kasutatakse nruutrclurite drosseļeij eelkõige kõrgenra toitepirrgega ptüul. Toiteahela drosseleid tuļeks sobitada iga sagedusmuĮļn- ā".ig, eraldi nii et sagedusmuundurid oleks üksteisest Joonis ļ KindĮasti pĮaks vältirr-ra įįhe suure drosseli 7. ..utāutua. kasutamįstmitmevaikesevõimsusegasagedustnuundur.i jaoks.
annaabi.ee 
