EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
· Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiilsed molekulid ja kuidas nad käituvad vees? · Elektrolüüdi ioonid on vees alati hüdraatunud olekus ning ümbritsetud hüdraatkestaga. o Positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid. o Negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesiniku aatomid
Mis on alkaanid?(Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks –aan.) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees. Füüsikalised omadused: Kõik alkaanid on H20-st kergemad. On hüdrofoobsed ained-ei lahustu vees. Värvusetud ühendid. Molekulmassi kasvuga kasvab alkaanide tihendus sulamis-ja keemistemperatuur.Aine temperatuur muutub homoloogilises reas korrapäraselt ( C1-C4-gaasid, C5-C16-vesinikud, C17-Tahked.) Vedelad alkaanid on hüdrofoobsed lahustid ja lahustavad hüdrofoobseid lahuseid. Keemilised omadused: 1) Põlemine. NT:CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O. Reageerimine halogeenidega(7A rühm) on asendusreaktsioon.NT: CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 +HCl
· Alkaanide olek sõltub nende süsinike ahela pikkusest C1 C4 toatemperatuuril gaasiliselt C5 C15 toatemperatuuril vedel C16 toatemperatuuril tahkes olekus (e. parafiin) · Tahked ja vedelad alkaanid on veest kergemad. Kuna alkaani molekulidel puudub vastastikmõju vee molekulidega, siis seetõttu on alkaanid vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. · Hüdrofoobsus väljendub selles, et vastavad ained ei mõju ega lahustu vees, kuna nad ei moodustu veega vesiniksidemeid. · Gaasilised alkaanid lahustuvad ainult orgaanilisteks lahustiteks · Gaasilised ja tahked alkaanid on lõhutud, kuid vedlatel alkaanidel on bensiinitaoline lõhn · Gaasilised alkaanid on narkootilise toimega ja kahjustavad
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Hüdrofoobsed ained on vett-tõrjuvad, mistõttu need ei segune vees ega märgu ja neil ei teki veemolekuliga vastastikmõju. Ei moodusta vesniksidemeid. Radikaal paardumata elektroniga osakesed (neutraalsed aatomirühmad või aatomid) Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril
Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud, gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete
Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas → vedelik → tahke. Alkaanid on hüdrofoobsed ja vees ei lahustu Alkaanid lahustuvad mittepolaarsetes lahustites nt. Bensiin
ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist
Lahkuv rühm- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake. Katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel. Delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. Hüdrofiilsed ained- millel tugev vastastikmõju veega. Nad märguvad veega, lahustuvad või punduvad vees. Nt väikese süsinike arvuga alkoholid, karboksüülhapped, amiinid jt. Hüdrofoobsed ained- millel puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega reageeri veega. Nt , süsivesinikud, eetrid, rasvad, surema süsinike arvuga alkoholid ja karboksüülhapped , halogeenühendid jt. Hüdrofoobsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites (eeter, benseen, bensiin). Pindaktiised ained sisaldavad pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset rühma. Teatud määral lahustuvaid pindaktiivseid aineid kasutatakse pesemisvahendites ehk detergentidena.
Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: · Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel. · Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Voib tekkida nii elektroni uleminekul kui uhise elektronpaari tekkel. 31. Mis on märgumine? Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Kolme kokkupuutuva faasi puhul on faasidevaheliste pindpinevuste suhted on aluseks küllalt tähtsale nähtusele - märgumisele. · Vesi ja polaarsed vedelikud margavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on hea faasidevaheline koostoime( vaike kontakti nurk). · Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga. · Hudroobset materjali on vaga raske dispergeerida (kehv margumine)
harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks, neeldunud ainet aga absorbaadiks. Gaaside kuivatamiseks või mõne gaasisegus sisalduva komponendi absorbeerimiseks kasutatakse absorptsioonikolonni. Erinevalt adsorptsiooninähtusest lahustub gaas (või muu aine) kogu absorbendi ruumala ulatuses, adsorptsioonis on see seotud aga aine (adsorbendi) piirpinnaga. 48. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on nt paljud metallid ja teatud orgaanilised ained (molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi). Hüdrofoobsed ained lahustuvad apolaarsetes/orgaanilistes lahustites. Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
annaabi.ee 
