ja Rooma ajajärguks. Järgnevalt tuleb juttu atika ajajärgust. Atika ajajärgul, 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik ühskond oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise õitsenguni. See periood sai oma nimetuse Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Seda aega iseloomustas optimistlik vaade kultuurile ja usk inimese ja tema mõistuse jõusse. Lüürika loovutas oma juhtiva positsiooni dramaatikale. Draama eripäraks oli see, et sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Samuti tegi kaasa koor. Hiljem kujunes aja jooksul välja tragöödia ja komöödia. Atika tragöödia kõige tähtsamad esinejad olid: Aischylos tänapäva on jõudnud tema tragöödia ,,Oresteia" Sophokles võitis kõige rohkem tragöödia võistlusi (sai I auhinna 24 korda) Euripides säilinud 18 tragöödiat ja satüürdraama ,,Kükloop", tuntud teosed on ka
sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale. (Ent kõneletakse ka ,lüürilisest draamast` ja lüürilisest meeleolust, võib- olla tähenduses tundeline, emotsionaalne?) Teisalt nimetatakse ka luule zanri alla mittekuuluvaid tekste ,luuletusteks`, seda eriti siis, kui tekstid ei ole kirjutatud proosavormis. Nõnda on Schiller määratlenud oma draamatriloogiat ,,Wallenstein" kui ,dramaatlist luuletust `. Antiikajal ei kujunenud välja täpset lüürilise zanri mõistet. Nii ei leia me ka Aristotelese (384-322 e. Kr
aastatel koos Filippo Lippiga. Umbes 1470. aastaks oli ta saavutanud omanäolise ja originaalse väljenduslaadi ning töötas Medici perekonna jaoks. Just Medicide tellimustööna maalis ta allegoorilised stseenid, mida tänapäeval peetakse tema suurimaks saavutuseks. Peamiselt lõi ta aga religioosse sisuga maale ning tema töökojas valminud Madonnad olid eriti populaarsed. Botticelli maalitud fresko ,,Korahi karistus" Sixtuse kabelis osutab tema töödesse lisandunud dramaatikale. ,,Korahi karistus" räägib sellest, kuidas Korah hakkas Moosese käsu vastaselt Aaroni asemel preestriks ning karistuseks neelab maa Korahi alla. Selles freskos on näha ka Sixtuse kabeli kõigi tööde aluseks olevat kolmikjaotust (mille oli ilmselt loonud Perugino), mis ülistab paavsti volitusi. Tema laad võib olla üheaegselt nii õrn kui ka jõuline. Siiski paistab tema 1490. aastate looming olevat häiritud ja pingutatud, see on tingitud fanaatikust preestri Savonarola
Mis on zanrid, milleks neid vaja on? Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mida mõistetakse luule all? Mille poolest erineb luule näidenditest ja eepikast? Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale. Millised on lüürilise teksti tunnused? · Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon). · Tekst on suhteliselt lühike ja kokkusurutud. · Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast. · Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile.
Inimesel on kohus toimida Jumala nimel. Nii otsustab S näidendi lõpus loobuda kättemaksust ja andestada neile,kes talle halba olid teinud. Kuninganna surub ta endas maha armutunde Rosaura vastu,abielludes Estrellaga. Draama on C iseloomulikult tulvil sümboleid. S kehastab inimese vabaduspüüdu. Torni,kuhu ta on aheldatud,on tõlgendatud ka inimese hinge piirava keha sümbolina. *Hispaania "kuldse ajastu" dramaatikale omane auto zanr saavutas oma hiilguse just C barokses loomingus. Selles lühinäidendi zanris kasutas ta tihti ainesena Piiblit, kuid leidub ka autosid,mille süzee kuulub tervikuna temale endale. Neist kuulsamad on "Suur maailmateater". Teos on puhas allegooria.Selles autos on C püüdnud teatrilavale tuua kogu elu e ta kujutab elu ennast teatrina,näidendina,millel on oma algus ja lõpp ja milles kõigil elavatel on oma kindle roll. PIERRE CORNEILE(1606-1684) *XVII saj 1
Klassikaline väljendab kõrget väärtushinnangut, võib olla midagi, mis on püsiv. 24.Mis on zanrid? Milleks neid vaja on? Kirjanduslik materjal jaotatakse teatud silmatorkavate tunnuste järgi kirjeldatavatesse rühmadesse - zanritesse. Samas on igal zanril oma traditsioon - ajalugu, taustsüsteem, mis võimaldavad teadmisi struktureerida. 25.Mida mõistetakse luule all? Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast? Tavaliselt defineeritakse seda vastandades eepikale ja dramaatikale. See on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse vormis. 26.Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Värsivorm, riim, meetrikat, kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon), tekst suhteliselt lühike ja kokkusurutud, eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad.
muusikamaitse - 20.sajandi ärkamisaja laulik - tekstide sisus on mure isamaa pärast, ka iseenda pärast - surutuse ja lootusetuse tunne - traditsioonilise perekonna ja maaelu hindamine Dramaatika - ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus (kõik näidendid kokku) - draama märgib mõnikord žanrit (kõrvuti tragöödia ja komöödiaga), mõnikord aga põhiliiki (lüürika ja eepika kõrval) Dramaatikale omased jooned - Dialoogiline – suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne - Tegelased pöörduvad otse publiku poole - Tegevuslik kõne: rääkimise situatsioon mõjutab kõnelejaid, kõne abil sooritatakse tegusid (mõjutatakse kedagi midagi tegema) - On orienteeritud teatrile – kirjanik peab kirjutades otseselt või kaudselt silmas teatrit ja selle tehnilisi võimalusi. ( va. Lugemisdraamad Goethe
annaabi.ee 
