William Butler Yeats´i elu ja looming Referaat Juhendaja: õpetaja xxxxx Õpilane: õpilane xxxxx Pärnu 2008 Elu William Butler Yeats sündis13. juunil 1865 ja suri 28. jaanuaril 1939. Willaim oli Iiri poeet ja dramaatik, ning üks tähtsamaid figuure 20-da sajandi kirjanduses. 13. juunil 1865. aastal Dublinis sündinud Nobeli kirjandusauhinna tulevase võitja isa John Butler Yeats oli kuulus maalikunstnik. Ka William õppis esialgu maalikunsti, kuid veetis koolivaheajad oma vanavanemate juures Iirimaa läänerannikul Sligos. Seal jäid talle kõrva ja südamesse kohalike elanike jutustused ennemuistsetest aegadest, mil haldjaid sebis pidevalt tavaliste inimeste keskel ja kuningad olid
Samaaegselt jutustatakse näidendis ka ühiskondlikest sündmustest. Corneille näidendite kangelased oli erakordselt tugeva tahtejõuga. Näidendites tragöödiate lõpplahendus täielik masendus enamasti puudub. „Cidi“ puhul võib rääkida koguni õnnelikust lõpust. Pierre Corneille'i järgnevaist tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised „Horatius“(1640) ja „Cinna“(1641) ning usuteemaline „Polyeuctus“(1643). Jean Racine oli dramaatik, kelle loomingus klassitsistlik tragöödia saavutas küpsuse. Ta lõi oma parimad näidendid ajal, kui absolutistlik kuningavõim Prantsusmaal oli üima hiilguse juures. Pärast esimesi luhtunud katseid komöödiatega saavutas Racine 1665 edu näidendiga „Aleksander Suur“. Kaks aastat hiljem kujunes aga tõeliseks triumfiks „Andromache“. Corneille oli selleks ajaks juba varju jäetud. Racine asetab enda tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad
Minna Canth(1844-1897) • Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liisa” • Sünged tekstid, kirjeldavad viletsat tööliselu, täisvereline dramaatik Juhani Aho(1861-1921) • Keskne tegelane Soome realismis, kuigi tema algusaja ja lõppjärgu teosed teosed erinevad suuresti • Kirikuõpetaja poeb Kuopio lähedalt, äratas tähelepanu juba noorena, kui võitis üliõpilaste kirjandusvõistlus • Loomingus pidevalt uue ja vana konflikt, rohkelt looduse kirjeldust, mis seotud lüürika ja melanhooliaga, tunnelmakuvaja
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassit...
armastuslugu. Tema teoste kangelased on erakordselt tugeva tahtejõuga. Lõpplahenduses täielik masendus enamasti puudub. Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad näidendites tegelaste kirgi, puhastavad ja õilistavad neid. Alates 1640. kirjutas ta juba täielikus vastavuses klassitsismi eeskirjadega. Horatius (1640) Cinna(1641) Polyectus(1643) Rooma ajaloo ainelised, heroiline poeetika. Jean Racine(1639-1699) Dramaatik. Looming: klassitsistlik tragöödia. Eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema hilisem teater lähtub enamasti Kreeka traagikute süzeedest. Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache (1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega. Ta toob teatirsse uuenenud vaatepunkti, tegelas ja olukorrad. Ei idealiseeri oma tegelasi
suuremeelsus 1667 Atilla 1642 Polyeuste ehk Ühe märtri 1670 Titus ja Berenike mesinädalad 1671 - Psyche 1643 Pompeiuse surm 1672 Pulcherie 1643 Valetaja 1674 - Surena 1644 Järg valetajale Jean Racine (1639 - 1699) Oli dramaatik, kelle loomingus klassitsistlik tragöödia saavutas küpsuse. Tema teosed ei ole enam nii pateetilised nagu Corneille omad, Racine'i tegelased intrigeerivad armastuse nimel ja neid juhib kõikvõimas inimtahet väärav saatus. Racine pärines kodanlikust notariperekonnast. Ta jäi varajases nooruses orvuks ning kasvas Pariisi lähedal asuvas Port-Royali kloostris, kus
Mõjukas Arkaadia Akadeemia Roomas suunas oma tegevuse just Veneetsia ooperite vastu ja tõi neid näitena, kuidas ooperit ei tohi kirjutada. II periood 1720-1740 Eelklassitsistlik ooper e. Metastasio-ooper Nicola Porpora (oli ka Händeli võistleja Londonis) Johan Adolf Hasse, näit. "Cleofide" Hasse oli ülimenukas! Abikaasaks lauljanna Faustina Hasse-Bordoni.Hasse oli tõeline dramaatik, kes tegi läbi suure arengu, vrdl. järgmine periood. 1720-1740 ei teinud ta siiski veel selliseid julgeid uuendusi kui Händel.) Giovanni Battista Pergolesi (ühtlasi pani aluse koomilisele ooperile, intermezzo ,,Teenija-käskijanna") III periood 1740-1770 eelklassitsistlik e. Metastasio-ooper Jasse, Johann Christian Bach (nn. Milano või Londoni Bach), Christoph Willibald Gluck.