Kliima Soe ja kuiv - juunist septembrini, külm ja märg - oktoobrist maini. Parim aeg külastada: aprill, mai, juuni ja septembri keskelt. Lekk Albaania rahaühik. 1 lek = 100 qindarit. Valuutakurss VIISAT POLE VAJA EEK/LEK 0,12727 USD / LEK 101.61 EUR / LEK 139.47 Käibel on 100-, 200-, 500-, 1000- ja 5000-lekised pangatähed Kuigi lekk on ametlikult käibel, eelistatakse vastu võtta USA dollareid ja Kreeka drahme. Toidu hinnad Sarnased Eestile. Praad maksab restoranis ca 50-80 EEK, kann õlut 20-30 eek juua ostetud pudelivett!! Transpordikorraldus-Sõidetakse minibussidega, kuid teed on üldiselt kehvad. Raudteevõrk puudulik. Autoga tuleb varuda kütust, sest linnast väljas bensiinijaamu ei ole . Jootraha Hea oleks anda umbes 10% aga mitte vähem. Riietus Talvel soojad ja vihmakindlad riided, suvel õhukesed. Tervise-alased nõuanded vaktsineerida A ja B hepatiidi ning teetanuse vastu.
(viimane on Põhja- Ungaris) Kreeka 2-eurose münti tagaküljel kujutatakse stseeni Sparta mosaiigilt , kus sõnni kuju võtnud Zeus röövib Europe. Zeus on Vana- Kreeka peajumal Europe on printsess Siionist, kelle Zeus endale tahtis ja ka kelle järgi Euroopa nimetati. 1-eurose mündi tagaküljel on öökull, mis on kujutatud maailma vanimal rahaühikul, Vana-Kreeka nelja drahmisel. Drahmide ajalugu ulatub 7 saj. eKr, kui hakati tegema maailma esimesi münte- drahme. Hispaania Hispaania kahesel ja ühesel euromündil on kujutatud kuningas Juan Carlos I de Borbón y Borbón. Hispaania kuningas Algatas reformi, mis aitas diktaatorlikult valitsemisvormilt demokraatlikule valitsemisvormile. Prantsusmaa 1-ja 2-eurosel prantsusmaa euromündil on identsed sümbolid. Kujutatud Joaquim Jiminez'i puud, mis sümboliseerib elu, järjepidevust ja kasvu. Puud ümbritseb kuusnurk ning riigi moto "Liberté,
Zeus röövis Europe Kreetale, et teda endale saada ja pani oma käsilased Europet valvama. Sellest alates kannab ala, kuhu jäävad Kreeta, Kreeka ja kogu nendest lääne poole jäävad alad, Euroopa nime. 7 1 eurone münt- mündi tagapoolel on öökull, mis on kujutatud maailma vanimal rahaühikul, Vana-Kreeka nelja drahmisel. Drahmide ajalugu ulatub 7 saj. eKr, kui hakati tegema maailma esimesi münte- drahme. Hispaania euromündid Hispaania kahesel ja ühesel euromündil on kujutatud kuningas Juan Carlos I de Borbón y Borbón. Ta on Hispaaniale tähtis sellepärast, et ta on Hispaania kuningas ja inimene, kes Hispaanias alustas reforme, mis viisid riigi diktaatorlikult valitsemisvormilt demokraatlikule valitsemisvormile. Prantsusmaa euromündid 8 Prantsusmaal on samuti üks ja sama sümbol mõlemal euromündil.
Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga
Samal ajal võeti kasutusele ka uus müntimistehnika. Tridrahmidel hakati endise geomeetrilise sümboli asemel kujutama kiivriga naisepead. Pegasos esiküljel jäi alles. Algul kujutati naisepead nelinurkses raamis, kuid raam kadus üsna ruttu käibelt. Tekib küsimus, kas uue motiivi ja tehnika samaaegset kasutuselevõttu põhjustasid samad tegurid või mitte. Umbes samal ajal hakati väiksemate müntide vermimiseks kasutama samuti uut tehnikat. On kahte liiki drahme ja hemidrahme: ühtedel on kujutatud kiivriga, teistel kiivrita naisepead. Stiil on sama; pole mingeid märke sellest, et nad esindaks kaht eri jumalannat. Ka pöördel olev hobune on samasugune. On siiski üks erinevus: kiivriga naisepead ümbritseb ruudukujuline raam, paljapäiste naistega müntidel seda ei esine. Väiksema väärtusega mündid vermiti samuti arvatavasti ilma sisemise raamita. Raamiga münte peetakse vanemateks; seega ka kiivriga münte
Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta
Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab 7 kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule.. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga
langemine, käsitöö oli primitiivne. Kasutusele võeti raud. Kreeka alfabeet tekkis 9 saj eKr. · Arhailine periood (800-500 eKr) aristokraatia teke, kujunesid välja polised (linnriigid), mis olid tihtipeale sisemiselt väga ebastabiilsed, seetõttu hakati seadusi kirja panema. Rajati kolooniaid viljakamatesse piirkondadesse, arenes orjandus ja kaubavahetus, võeti kasutusele hõberaha drahme. Kõrgetasemelised kultuuriväärtused (Homerose eeposed). esimesed olümpiamängud 776 eKr. Oluline osa on mütoloogial, millest lähtuvad mitmed riitused. Dyonysose kultus, millest arenes välja Kreeka teater. Palju jumalaid. Mees- ja naisjumalate liitumise kaudu sündisid titaanid ja algelemendid. Oluline koht nümfidel ja satüüridel. Jumalatel ei ole absoluutset võimu, neid kujutatakse inimestele omaste loomuomadustega. · Klassikaline periood (5-4 saj) kõrgperiood
annaabi.ee 
