Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda)
Elektrolüüdid Elektrolüüdid-ained mis vesilahustes ja sulatatud olekus jagunevad täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrlüüdid- happed, alused ja soolad. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon-positiivse laenguga ioon. Anioon-negatiisve laenguga ioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised) Soolad: CaCl2, K2SO4, CuSO4, NaCO3, CH3COONa Tugevad happed: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3
Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud-lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne Küllastamata-lahus, milles antud tingimuselt saab veel ainet lahustada
Mõisted: Lahus - ühtlane segu mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Küllastunud lahus - lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne. Hüdraatumine - aineosakesete seostumine vee molekulidega. Küllastumata lahus - lahus milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Teemad: Iooniliste ainete lahustumine vees. Iooniliste ainete lahustumine koosneb kahest protsessist ioonide üleminek lahusesse lahusti (vee) molekulide toime lioonide ümbritsemine lahusti (vee) molekulide poolt Seda protsessi nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees.
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Puidutöötlemis jääkide ja teiste tselluloosi sisaldavate ainete töötlemine – Kasutatakse suurt kuumust ja happeid – Selle tagajärjel laguneb tselluloos glükoosiks – Glükoos aga kääritatakse etanooliks – Sellist etanooli nimetatakse hüdrolüüspiirituseks – Sellisel viisil toodetud piiritust juua ei tohi, kuna sisladab mürgist ainet, metanool Nafta krakkimisel eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumine – Toimub kõrgemal temperatuuril (200-300C) ja rõhul (100Pa) ning katalüsaatorite manustel – Eteeni hüdraatumisel moodustub etanool – Nimetatakse sünteetiliseks etanooliks – Tehniliseks vajaduseks toodetud etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks – Lisatakse ohtlikke aineid – Ära tundmiseks värvitakse see enamasti värviliseks Kasutamine – Autokütused – Lahustina näiteks värvides – Raviotstarbelistes tinktuurides (alkoholitõmmis, vedel
· TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia. 1) Kristallvõre lõhkumine kulub energiat (energia neeldub) endotermiline
Elektrolüüt -ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine Hape -ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapnikhape -hapnikku sisaldavad happed Happeline oks. -oksiid, mis reageerib alusega, moodustades soola ja vee SO2, P4O10. Hüdraat -vee molekule sisaldav keemiline ühend- soolad moodustuvad kristallhüdraate, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Hüdraatumine -aineosakeste(ioonide, molekulide) liitumine vee molekulidega Keemiline tasakaal -pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Kristallhüdraat -soolad, mis sisaldavad vee molekule, näiteks CaSO4·2H2O (kips) Lahus -lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane süsteem Lahuse pH -iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses
endotermiline protsess- protsess, kus energia neeldub eksotermiline protsess- protsess, kus energia eraldub reaktsiooni kiirus- lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis katalüsaator- aine reaktsiooni kiirendamiseks katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil pöörduv reaktsioon- kahes suunas toimuv reaktsioon pöördumatu reaktsioon- ühes suunas kulgev reaktsioon keemiline tasakaal- süsteemi püsiv olek hüdraatumine- ioonide seostumine lahuses vee molekulidega elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb ioonideks mitteelektrolüüt- molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks nõrk elektrolüüt- elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb osaliselt ioonideks hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone
Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole
41.Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüütidest elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 43.Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit 44.Mitteelektrolüüt- aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 45.Hüdraatumine- ioonide või polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega 46.Kristallhüdraat-kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 47.Tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks; tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused (leelised) 48.Nõrk elektrolüüt- polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ioonidena); nõrgad elektrolüüdid on eelkõige
41.Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüütidest elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 43.Elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit 44.Mitteelektrolüüt- aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 45.Hüdraatumine- ioonide või polaarsete molekulide seostumine lahuses vee molekulidega 46.Kristallhüdraat-kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid 47.Tugev elektrolüüt- elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks; tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused (leelised) 48.Nõrk elektrolüüt- polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ioonidena); nõrgad elektrolüüdid on eelkõige
ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkereaktsioon. · Formaliin formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega. · Hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) · Hüdrofoob ei lahustu vees, ei märgu. · Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH)
Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutustele Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik Happed ained, mis annavad lahusesse vesinikioone Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Soolad kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses, dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0 pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses, neutraalne lahus on 7, vesinikioone ja hüdrioksiidioone on võrdselt Indikaatorid ained, mis muudavad värvust hapete või aluste toimel Soola hüdrolüüs - soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas aluseline või
annaabi.ee 
