Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses.
Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspektiiv – teatud teatri ajaloo
o taasluua tegelase tunnusjooned ja omadused (rollitõlgendus võib tekstis antust ka kõrvale kalduda); o esitada tegelase repliigid, muutes kirjutatu kuuldavaks; o näidata neid tegevusi, mille subjektiks tegelane on. Lavakuju sünnib paljude tegurite koostoimes. Rolliloome põhilised determinandid. o Tegelane on teatri vaatekohalt võimalik (virtuaalne) kuju, mille näitleja laval konkretiseerib. Lavapraktikas on tegelasel kaks tahku: · tegelane draamatekstis - kujutluslik konstruktsioon, mille näitleja lugejana dialoogi ja tegelast kirjeldavate remarkide põhjal endale loob; · tegelane varasemates lavakehastustes, s.o. teatritraditsioon, mille taustale loodav roll paigutub. o Näitleja, kelle vastasmõjust tegelasega sünnib roll, toob rolli kaasa · oma isiksuse, näitleja "mina" - isikupärase mõttemaailma, hingelaadi,
Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu. 57. Mis iseloomustab kõnet postdramaatilises teatris? · tähenduse kadu · kõne ja dialoogi dekonstrueerimine · polüloogi ja mitmehäälsuse esiletõus · stiilide segamine · loogilise terviku lagunemine 58. Nimetage tegelaskuju loomist ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid. · tegelase kujutamine draamatekstis, · tegelase kujutamine teistes teostes, · näitleja isikupära, · näitleja varasemad rollid (ampluaa jarollislepp), · lavastaja kontseptsioon 59. Defineerige peamised rollikontseptsioonid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brechti, Jerzy Grotowski järgi. · Stanislavski - rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole.
57. Mis iseloomustab kõnet postdramaatilises teatris? Kõne postdramaatilises teatris: · kõne desemantiseerumine · tähenduse kadu · kõne ja dialoogi dekonstrueerimine · polüloogi ja mitmehäälsuse esiletõus · stiilide segamine · loogilise terviku lagunemine · subjektipositsiooni pihustmine 58. Nimetage tegelaskuju loomist ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid. Tegelaskuju loomist ja vastuvõttu mõjutavad tegurid: · tegelase kujutamine draamatekstis, · tegelase kujutamine teistes teostes, · näitleja isikupära, · näitleja varasemad rollid (ampluaa ja rollislepp), · lavastaja kontseptsioon. 59. Defineerige peamised rollikontseptsioonid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brechti, Jerzy Grotowski järgi. Kontstantin Stanislavski - läbielamine Stanislavski rõhutas A. Tsehhovi dramaturgia uudsust sisemise tegevuse mõistega. Ta väitis, et tegutsemine
Tegelikusse ümber koondunud maailm on katki. Sõrestikud on läbinähtavad, illusioon luuakse ja purustatakse. Vaataja ei ela lõplikult kaasa, vaid vaatab, mida ja kuidas tehakse, aga mitte tegevust ennast. Fiktiivne kosmos laguneb. Näitleja ei esita enam ainult rolliteksti, nähtavalt tuleb etendaja isik. Fiktsionaalselt tegevuselt kandub tähelepanu lavalisele sooritusele. Tegelaskuju loomist/vastuvõttu mõjutavad tegurid: · Näidendisisesed aspektid: - Tegelase kujundamine draamatekstis - Näitleja isikupära inimest ennast iseloomustavad füüsilised ja vaimsed aspektid - Lavastaja idee milline raamistik on näitlejale ette antud? Näitleja ja lavastaja eesmärgid peaks olema samad. · Näidendivälised aspektid: - Tegelase kujutamine teistes teostes. Sama tegelaskuju palju mängitud, eelnev kehastus kummitusena alati kaasas. Kui tehakse lavastus, kus tegelaskuju erineb varasemast, võib vastuvõtt olla problemaatiline.