3. Mängu arenguetapid 1. PSÜHHOMOTOORNE MÄNG – imikumäng. Esimesel eluaastal. Käed, jalad, suu, hääl. 2. SÜMBOLMÄNG – tekib tänu keele ja mõtlemise arengule. Käitumise kujutamine sümboolselt. Esimese eluaasta lõpus (püstol- puupulk) I – tegevuse sooritamine sümboolselt ( joob tühjast tassist) II - sümbolskeemi projektsioon teistele esemetele, inimestele (Joodab hoidjat, nukku) III – tegevuste varieerimine – draamamäng(vannitab nukku ja paneb magama). 3. KUJUTLUSMÄNG – Lõke 4. MÜRAMISMÄNG – maadlus, kähmlemine, löömine, tõuklemine, maas rullimine, küttimine. Tavaline suhtlemisvorm koolieelikueas. Eriti poistel. Tunnused: Näoilme rõõmus; tagasihoitus; rollimuutus( tagaaetav, tagaajaja); Algus ja lõpp. 5. ROLLIMÄNG – alged ilmuvad kolmadna eluaasta lõpul. Laps võtab endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele iseloomulike olukordadega
mängukannidega. Mängides mänguasjadega ja mitmesuguste teiste esemetega, õpib laps tundma nende omadusi ja seda milleks miski vajalik on. Sümbolmäng on lastele iseloomulik ja omane tegevus, mis saab alguse teise eluaasta teisel poolel. Sellel perioodil hakkab laps ümber nimetama esemeid. Ning samuti loob asjadest oma fantaasiapildi. Esialgu mängib laps üksi, kuid ajapikku liituvad tema tegevustega ka ema ning mänguasjad. Rollimäng on draamamäng ja selles mängus saab laps läbi mängida kõik teda huvitavad rollid. Muidugi tuleb mängus ka matkida inimesi ja olendeid isegi esemeid, kuid edaspidises elus on sellest ainult kasu. Täna rollimängudele hakkab laps paremini mõistma ümbritsevat maailma ja üldse täiskasvanute elu. KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Miljon mängu eest" Krista Kivisalu ,,Pere ja Kodu" September 2006 2. ,,Laps ja lasteaed" AS Atlex 2005 Tartu 3. ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 4
Veel üks käsitlusviis, mis võib kaht eelmist hõlmata, on see, et vaatlejad määratlevad mängu või mängulisust erinevate mängu kriteeriumide järgi. Mängu peamised kriteeriumid on mõnu, paindlikkus ja kujutlus.[1] Mängu vormid Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng (ka treeningmäng ja müramismäng), mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. [1] Piaget oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi sümboolse mängu (fantaasia-/kujutlusmäng) kuni reeglitega mänguni.[1] · Füüsiliste tegevustega mängud Väikelastel jalgadega põtkimine ja kätega lehvitamine. Lasteaias läbiviidud ,,treeningmängud": jooksmine, hüppamine, ronimine- liigutused mida saab teha üksi või teistega koos. Sellega kattuv on müramismäng [1] · Müramismäng
õnnestunud tegevus. Kevin Durkin jõudis järeldusele, et mida rohkem lapsed televiisorit vaatavad, seda sooliselt stereotüüpsemad on nende vaated. Mäng Mängul ei ole vahetut kasu või ilmset eesmärki. Teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis- või füüsiliste tegevustega mäng, mäng esemetega, fantaasia-ja sotsiaalne draamamäng ning keelemäng. Eksperimendid on näidanud, et mida erinevam on ese soovitud esemest, seda keerulisem on lapsel kasutada seda kujutletud moel. Brian Sutton-Smith aga väidab, et laste jaoks on sõjamäng selgelt kujutlus ja peegeldab lihtsalt üht tegeliku elu tahku. Videomängude mängimine võib suurendada käe-silma koordinatsiooni Froebeli seisukoha järgi näitab mäng lapse arengut, kuid seda saab
oluline, kui ka vanemad on kaasatud mängulisse tegevusse. Mäng on hea viis teiste lastega suhtlemiseks ning enda fantaasia arendamiseks. Mängus on tihtipeale ka soolised rollid, kuna tüdrukud tavalised kehastavad pereema, samas kui poisid kehastavad mõnda raamatust olevat politseiniku, kuna ei nähta isade tegevust nende päris töökohal. Kuna erinevaid tegevusi on palju, saab mängud jaotada mitmesse gruppi: Füüsiline mäng, müramismäng, keelemäng, fantaasia- ja sotsiaalne draamamäng, sõjamäng, arvutimängud, reeglitega mängud. Tähtsamad mängu teoreetikud läbi ajaloo on: Freud- oluline roll oli tal mänguteraapias, Fröebel- I lasteaia ja hariduslike mänguasjade looja, Montessori- pani rohkem rõhku tegeliku elu õppimise tähtsusele, Piaget ja Võgotski. 19 6. LAPSE vaimne areng 6.1. Taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
annaabi.ee 
