Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga. Näidendis "Good-bye, baby" (1975) esitab ta 13 stseenis pilte elu alla- ja tühikäigust, olemise mõttetustest ja tühisusest. Stseenist "Parsifal lahkub nõiutud lossist" järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda sündinut olematuks. Olulisel kohal Undi draamaloomingus on "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984), milles ta kasutab rohkesti kultuuriloolist materjali. Näidendis kujutab Unt luuletaja Lydia Koidula ning tema elu ja loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas. Teosega vaidlustab Unt Koidula elusaatuse üldlevinud traagilise tõlgenduse. Ta osutab vajadusele käsitleda ka rahva suurvaimude elusaatusi tasakaalustatult. Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema
"koiduvalgusesse". Looming ▪ Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on "Udumäe kuningas", mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu. ▪ Koidula on "Eesti Postimehes" avaldanud ka artikleid jututubadest, kuid 1867 jõudis see lõpule. Draamalooming ▪ Tartus hakkas 60-ndate ja 70-ndate aastate vahetusel luule ja proosa looming vaibuma.Tekib uus väljendusvõimalus dramaatilises loomingus. ▪ Koidula esimeseks katseks draamaloomingus oli 1870 ühevaatuseline farss "Saarema onupoeg" ▪ "Saaremaa onupoja" lavastamine 24. juulil 1870 tähendas tegelikult Eesti teatri avamist. Isiklik elu ▪ Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus- ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. ▪ Kui aga elus leidus vabu hetki, siis pühendas ta need
A. H. Tammsaare ,,Juudit" (1921) ja ,,Kuningal on külm" (1936) olid selle perioodil tähtsamate näidendite hulgas. Kumbki pole realistlikud näidendid. Kuningal on külm on allegooriline näidend. Mõlemad näidendid on algtõuke saanud piiblist. ,,Juuditi" kontekst seostub selle aja mitterealistlike otsingutega. Juudit lavastati 1924. aastal Estonias. 1920ndate algusesse ja keskpaika on päevakorral võõra teksti kasutamine, korduvalt töödeldakse draamaloomingus piibliga seotud tekste. Olulised nimed draamakirjanduses on Aino Kallas (soome päritolu kirjanik, tegutses eestis, tema tekste tõlgiti eestikeelde) ja Hella Wuolijoki (eesti päritolu kirjanik, kirjutas soome keeles). Jätkas ka eesti keeles kirjutamist, kuid soomekeelsed näidendid said ülipopulaarseks, soositud eesti kui ka soomes 1930ndatel. Draamakirjandusse tulid veel. Mehed, kes hakkasid sõdade vahelisel perioodil näidendeid kirjutama ja realistlikus hoovuses kesksemat rolli mängima
"Libahunt" on põhiliselt realistlik teos. Hinnatav on folkloristliku materjali ehtsus, eriti aga selle kasutamisviis: rahvaluule pole domineerivalt esiplaanil, vaid tugevdab alati stseeni kunstilist mõjukust. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. Kauka jumal - Tegelased: Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik Sisu: Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast
Susanna näidendid lahendatud sünteesivas vaimus. Paneb kokku traagilist ja koomilist, satiirilist, on psühholoogilist elementi. Draama kirjanduslik keskpunkt 70-80ndatel. Jaan Kruusvall (1940-2012). Rohkem varjus olnud autor. On varjus, aga oluline ja oluliselt mõjutanud hilisemaid kirjanikke. Tal on väga iseloomulik ja teatud puhkudel minimalistlik tendents. Kui draamakirjanik mõtleb formaadile, siis peab ta paraja pikkusega teksti kirjutama. Esindustekstid Kruusvallile tulevad draamaloomingus. Näidendeid rohkem, hilisemal ajal kokku kogutud. Ilmselge, et murrangulise tähendusega 2 80ndate näidendid: "PIlvede värvid" (1983) ja "Vaikuse vallamaja" (1987). Dramaturgiliselt tähtsad tekstid. 83 ja 87 on erinevad ajad. 83 on stagnatsiooni aeg, NL nagu püsiks, 87 juba muutub ja variseb. 44. aasta raskete valikute tematiseerimine 80ndatel oluline. Kruusvall ja Vetemaa draamakirjaniku rollis rohkem. Olulisi näidendeid on veel, Rummol tuleb näidendeid, Unt ka. Aga see
Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas
annaabi.ee 
