Kiirgus Aine aktiivsust näitab kiiritusdoos.Kiiritusdoosi ühikuks on siivert. (Sv). Kasutatakse ühikuks bekerell.(bq) 1 siivert on suur kiiritusdoos. Inimene sellega tavaliselt kokku ei puutu.Inimese puhul tuleb kõne alla milli- ja mikrosiivert. Eurooplase keskmise kiiritusdoos on ~2,5-4millisiivertit aastas. Kiiritusdoosi saab mõõta dosimeetriga. Sisemise kiiritusdoosi suurust mõjutab: · radioaktiivse aine hulk · tekitatava kiirguse omadused · millistesse elunditesse/kudedesse radioaktiivne aine liigub · kuidas aine keemiliselt käitub Dooskiirgust mõõdetakse ühe kindla ajaühiku jooksul. 1 tunni jooksul lisandunud kiiritusdoosi jooksul. Dooskiirgust kasutatakse tavaliselt selleks, et kirjeldada kui ohtlik on viibida kiirguse mõju all. Olemas on: nisus,põrdalihas, piimas.
on alumise indeksina märgitud tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus 2.Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 3.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab: 4.Kiirgusdoos- on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe,mõõdetakse dosimeetriga 5.Tuumaelektri +/-: +:Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades. Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis
Ebastabiilse aatomituuma Ebastabiilse tuuma lagunemine. lagunemine. Levib vähe. Kahjustab Peatub nahal. Põhjustab Läbimurre suur. Kahjustab kudesid. põletusi. organismi ka siis, kui organismi ei satu. MUID KIIRGUSEID: röntgenikiirgus, looduslik e. radioaktiivsus, neutronikiirgus.!! Mõõdetagse dosimeetriga! (SV) Kui 0.5-1 SV, siis hakkavad ilmuma kahjustused. 5 SV on surmav.
sümbolite juures on alumise indeksina märgitud tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 12.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab:N(t)= N0e-t N(t) on aja t möödudes alles olev tuumaosakeste arv Kiirgusdoos- kiirguse hulk massiühiku kohta,mõõdetakse dosimeetriga, ühikud: J/kg, Sv siivert, Gy grei Tuumaelekter: + Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta, minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse, ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks, toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne, maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades, energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis -- Väga suured investeerimisvajadused
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Selgita mõisted: Isotoop keemiline element mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev. Looduslik radioaktiivsus tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja osakesi (heeliumi tuum), osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus)...
Füüsika küsimused 1. Kirjelda aatomiehitust tänapäevaste teadmiste alusel (kvanditud planetaarmudelid) Aatomi keskel on väga väike positiivselt laetud tuum läbimööduga u. 10 astmes -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille umber tiirlevad elektronid moodustavad nn. elektronkate. Elektronid paiknevad kindlatel lubatud orbiitidel. 2. Sõnasta poori postulaadid. 1) Elektron liigub aatomis ainultteatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes electron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 3. Mis on ergastatud aatom. Siis kui kasvõi üks elektron paikneb lubatud kõrgemal orbiidil. 4. Selgita millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat. Postulaat nr 2: Üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Madalamalt orbiidilt kõrgemal...
10. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. 11. Reaktsiooni kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur . 12. Tuumarelvad, Elektrienergia tootmine, Allveelaevad, jäälõhkujad, Radioaktiivsete isotoopide meetod. 13. Suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele. 1) Ühik- siivert SV; 2) Ühik-Bekrell Bq; 3)Grei GY. mõõdetakse dosimeetriga. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb Beetakiirgus võib olla negatiivne või positiivne, Beetakiirguse läbimisvõime on umbes sada korda suurem kui alfakiirgusel, alfaosakestest. kuid palju väiksem kui gammakiirgusel
J/kg = 1Sv näitab, kui suur energiahulk on neeldunud ühikulise massiga aines) · Euroopas elevale inimesele aasta jooksul mõjuva biodoosi suurus on umbes 2,5....4 mSv/aasta. Lisaks röntgenkiirgus ~1 mSv/aasta · Eelnev inimesele mõjub biodoos moodustub o Maapõuest pärinevast radioaktiivsete elementide kiirgusest o Kosmilisest kiirgusest o Toiduga saadavast sisekiirgusest · Kiirgusfooni mõõdetakse dosimeetriga · Ohtlikud on röntgeni- gammakiirgus. Ohtlikum neist on neutronkirigus, mille kahustatav toime oleneb neutronite voo kineetilisest energiast · Kiirguste järjestus läbitungimisvõime järgi: o Alfakiirgus õhus 2,5 cm o Beetakiirgus kudedes 1-2 cm o Gammakiirgus läbib õhus 100m · Kiirguste järjestus vastastikmõju järgi ainega: o Neutronkiirgus puudub laeng, paremini sisse o Alfakiirgus o Beetakiirgus
meditsiinis. · Kiirguse ühikud, mõõtja Radioaktiivsuse mõõtmisel kasutatakse erinevaid mõõtühikuid: a.1.Neeldumisdoos näitab kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks grei (1Cy) , 1Cy=1J:1Kg a.2.Biodoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismile, mõõtühikuks siivert (1Sv) Kiirguse hulka mõõdetakse dosimeetriga. · Kiirgushaigused- mõju tervisele, mis kogus surmav? - Kui inimene saab lühikese aja jooksnl väga suure kiiritusdoosi (üle 3...5 siiverti, seega enam kui 1000-kordse normaalse aastadoosi), võib ta mõne nädala jooksul surra kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini
rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent). Tavaliselt saadakse efektiivdoosi väärtus, kui korrutatakse füüsikaline doos (rad) kahjuteguriga, mille väärtus ulatuv ühest kahekümneni, sõltuvalt osakeste tüübist ning energiast. bioloogiline efeektiivdoos (rem 0.01Gy korrutatud kahjuteguriga) Kiirguse intensiivsust mõõdetakse radiomeetriga, neeldumisdoosi ja bioloogilist efektiivdoosi dosimeetriga. Mõlemad riistad põhinevad õhu elektrijuhtivusel Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Jämedas joones võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest
rem ongi lühend inglisekeelsest väljendist rad equivalent man (raadi inimekvivalent). Tavaliselt saadakse efektiivdoosi väärtus, kui korrutatakse füüsikaline doos (rad) kahjuteguriga, mille väärtus ulatuv ühest kahekümneni, sõltuvalt osakeste tüübist ning energiast. bioloogiline efeektiivdoos (rem 0.01Gy korrutatud kahjuteguriga) Kiirguse intensiivsust mõõdetakse radiomeetriga, neeldumisdoosi ja bioloogilist efektiivdoosi dosimeetriga. Mõlemad riistad põhinevad õhu elektrijuhtivusel Kiirguskaitse. Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Jämedas joones võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest
7 sekundit. Lööklaine purustusjõud 1015 sekundit, intensiivsus sõltub oleneb plahvatuse liigist (õhus toimu- tuumaplahvatuse liigist, kaugusest ja va plahvatuse korral on purustused muudest faktoritest. Inimene läbista- suuremad), tuumarelva võimsusest ja vat kiirgust ei tunne. maastiku reljeefist. Radioaktiivset kiirgust mõõdetakse Lööklaine tekitab purustusi suurel dosimeetriga. Läbistav kiirgus teki- pindalal. Kõige rohkem on ohustatud tab kõrge radiatsioonitaseme korral 156 massihävitusrelvad kiiritustõbe ning madala radiatsiooni Maksimaalne ühekordne lubatav doos taseme puhul vähki. Kiiritusdoosi on 4 päeva jooksul 50 cGy-d ning aas- ühik on grei (Gy) see on kiiritus, ta jooksul 300 cGy-d. Aastase kiiritus-
annaabi.ee 
